suvel. Merest eemaldudes see mõju pidevalt väheneb. Temperatuuri erinevused suvel on üldiselt väikesed, kuni 2 kraadi piire, seevastu on nad talvel küllaltki suured (kuni 5 kraadi). Õhutemperatuuri absoluutne maksimum esineb meil juulis. Suured temperatuuri erinevused esinevad eriti kevadel ja suve algul, mil maismaa soojeneb tunduvalt kiiremini kui meri. Sügisel, vastupidi, jahtub manner intensiivsemalt, meri püsib aga veel kaua soe ja annab suve jooksul kogunenud soojusvarusid aegamööda üle õhule. Seepärast on näiteks oktoobris lääneranniku saartel keskmine õhetemperatuur 7-8 C° vahel, sisemaal on see samaks ajaks langenud alla 5 C°. Mere mõju ilmneb ka aastases amplituudis, mis on lääne-saartel tunduvalt väiksem kui sisemaal. 15 54) Sademed Eestis. Kõige vähem sademeid esineb meil talvel ja kevadel. Sageli on mai- ja juunikuu väga sademetevaesed, eriti saartel
oroovikeha laguneb, betoon võib puruned kahel moel: tavaline purunemine n.ö liivakella kuju ja plahvatuslik purunemine, kus erinevad küljed ei lagune võrdselt. Kõige rohkem mõjutab betooni tugevust vesitsementtegur, mida rohkem vett, seda nõrgem betoon. 31.Talvine betoneerimine termosmeetodil ja soojendamise meetodil Termosmeetod puhul kasutatakse ära betonni sisemisi soojusvarusid, mis moodustuvad kahest osast: tsemendi tardumisel ja kivistumisel eralduvast soojusest ja betooni koostismaterjalide soojendamisega antud soojusest. Vett soojendatakse kuni 80 C-ni ja tätematerjale 40 C-ni, tsementi ei soojendata. Betooni kiire jahtumise vältimiseks isoleeritakse raketised väljast mingi soojaisolatsioonikihiga ja betooni pealispind kaetakse kinni. Termosmeetod on rakendatav massiivsemate konstruktsioonide puhul.
annaabi.ee 
