Miks me näeme kehi ?
helendab veidi.
Inimesed on harjunud, et valgusallikad kiirgavad valgust, mille tõttu me kehi näeme. Kuid
tegelikult valgusallikad kiirgavad ka valgust, mida me silmaga ei seleta. Vaögust, mis tekitab
valgushaistingu nimetatakse nähtavaks valguseks, peale nähtava valguse kiirgavad
valgusallikad ka nähtamatut valgust. Nähtamatu vaöhuse ühte osa nimetatakse infravalguseks,
selle toimel kehad soojenevad ja kutsutakse ka seda kiirgust soojusvalguseks.
Kehale kahjulik on ultravalgus, seda nimetatakse UV kiirguseks. UV kiirgust nimetatakse
ultraviolett kiirguseks.
Maad kaitseb UV kiirguse eest kõrgel atmosfääris olev osoonikiht. Arvatavasti inimtegevuse
tagajärjel on osoonikiht muutunud õhemaks ja teatud kohtades on osooni nii vöhe, et
räägitakse osooniaukudest. Just asja lähi minevikus räägiti, et antarktikas on osooni kihi auk
muutunud palju suuremaks.
Kokkuvõte
Miks me näeme kehi
annaabi.ee 
