saame aastase soojustarbimise kütteks ja seda väljendab joonisel kujundi pindala mis jääb siseõhu ja välisõhu tempide vahele. Kraad/päevad meetodile tugineb soojustarbimise arvutamine e. soojuskoormuse arvutamine. Joonisel 3 lk10e. Kujutatud must ristkülik, kõrgus 1 kraad ja laius 1 päev. Eesti kraad/päevad ja hoonete soojuskasutus. Kraad/päevade kasutajaks on hoonete energia audiitorid, aga ka kõtte projekteerijad, eksperdid ja hoonete valdajad. Need on vajalikud hoonete soojusvajaduse määramiseks aga ka tegelikult tarbitud soojuse või kütuse 19 võrdlevaks analüüsiks erineva väliskliimaga aastatel. K/P kasut. Hoonete soojustarbe ligikaudseks määramiseks(aastase) ja hoone tehnilise täiuslikkuse hindamiseks soojus kasutamise seisukohalt. Eesti asub parasvööndis üleminekuga mereliselt kontinentaalsele kliimale ja vastavalt klimaatilisele rajoneeringule on eestis 2 peamist klimaatilist
Vesi tsirkuleerib katusele paigaldatud lamedapinnalises kollektoris soojenedes päikeseenergia toimel (vt lisa 1). Soojendatud vesi pumbatakse akumulatsioonipaaki ning edasi majapidamise energiavajaduse katmiseks. Lisakütteallikas ehk katel on siiski vajalik, kuna põhjamaistes kliimaoludes pole võimalik hoone soojusvarustust täielikult katta Päikese poolt kiiratava soojusega. Kombineeritud lahenduse üheks eeliseks on soojusvajaduse osaline katmine tasuta 11 saada oleva päikesekiirgusega, et sõltuvalt tarbimismustrist katta 20...70% kogu soojusenergia vajadusest. [4: 38] Joonis 2. Ruumide kütmine päikesekollektori abil Allikas: (http://energiayhistud.ee/wp-content/uploads/2016/01/Energia_lokaalse_tootmise_anal %C3%BC%C3%BCs_b%C3%BCroohoonele_Taastuvenergialahendused.pdf) 1.5.3. Päikesepaneelid
annaabi.ee 
