otsast teise. Konvektsiooni tekitab vedelike või gaaside osakeste erinev tihedus. Materjali tihedus väheneb soojenedes ja suureneb jahtudes. Osakesed saavad soojusenergia puutudes kokku kuuma pinnaga. Soojenenud osakesed paisuvad ja tõusevad üles, külmad tihenevad ja langevad alla. Toimub loomulik konvektsioon ehk segunemine, mis kiirendab soojusvahetusprotsessi. Tehnoloogiliste protsesside puhul kasutatakse kunstlikku konvektsiooni kuna õhku paneb liikuma ventilaator. Soojusvahetusprotsess kiireneb. Viimane soojuse ülekandmise viis on kiirgus, kus soojusenergia ülekandmine toimub elektromagnetilise kiirguse abil, mis eraldub kuuma keha pinnalt. Ahjus küpsetades toimub põhiline soojusülekanne kiirguse abil. Termilistes protsessides piiravad füüsikaseadused suvaliste temperatuuride kasutamist. Igal produktil on normaalrõhul oma kindel keemistemperatuur. Sageli on tehnoloogilises protsessis vaja keemistemperatuuri tõsta või alandada
Aurukatla nõuetekohase töö tingimuseks on järgmiste protsesside katkematu kulgemine – Kolde protsessid – kütuse ja õhu vajalikus vahekorras etteandmine ja kütuse põlemine – Aerodünaamilised protsessid – Vee- ja aurutraktis toimuvad hüdraulilised protsessid – Soojuse ülekande protsess (soojusvahetus) Soojusvahetus protsesside koostisosad • Kiirgussoojusvahetuse teel • Konvektiivse soojusvahetuse teel • Soojusülekanne soojusjuhtivuse teel Soojusvahetusprotsess • Soojusvahetusprotsessides toimub soojusenergia ülekanne kõrge temperatuuriga soojuskandjalt veele ja aurule küttepindade kaudu. 7 • Kui soojusülekande teguri väärtus gaasidelt küttepinna seintele on kuni 120W/m 2K, siis küttepinna seintelt veele on see 5800…11 600 W/m2K ehk 50…100 korda suurem. • Metallküttepinnad on hea soojusjuhtivusega ja kuna soojusülekanne küttepinnalt veele on
annaabi.ee 
