1) baasil töötavad reaktorid.Kasutatakse rikastatud uraani. 2) Pu-d tootvad reaktorid e briiderreaktorid. 9.Reaktori koostisosad ja nendes kasutatavad materjalid. 1) Aktiivtsoon ehk reaktori süda seal toimud ahelreaktsioon. · Uraani vardad · Neutronite aeglusti vardad(grafiidivardad) võtab neutronite kiiruse maha;(osades kasutatakse deuteeriumi) · Reguleerimis- ehk juhtvardad(Boor,Cd) 2) Neutronite peegeldi(Be) peegeldab neutronid tagasi aktiivtsooni. 3) Soojusvahetaja vedelik tavaline vesi/raske vesi/vedel Na kannab reaktoris tekkinud energia soojusvahetisse. 4) Kiirguskaitse 2m paksune betoon. 10.Miks on termotuumareaktsiooni tekkimiseks vaja ülikõrget temperatuuri? Termotuumareaktsiooni tekkimiseks on vaja ülikerget temperatuuri selleks ,et kergemad aatomituumad saaksid ühineda. 11. Heeliumi tekkimine Päikesel etappide kaupa.Võrrandid. 1) Prooton põrkab elektroniga ning põrkel tekib neutron ja eraldub neutriino.
Kahekontuurilise tuumajaama kasutegur on alati madalam kui ühekontuurilisel tuumajaamal, aga nende jaamade ohutus on kõrgem ja käit odavam. Soojuskandjana võib kahekontuurilises tuumajaamas kasutada: vett, orgaanilisi vedelikke, gaase. Gaasi kasutamisel võib rõhk esimeses kontuuris olla madalam kui teises kontuuris. Tuumajaama tehnoloogiline skeem võib olla ka mittetäielik kahekontuuriline. Sellise skeemi korral esimeses kontuuris toodetud aur läbib teise kontuuri soojusvahetaja ja siis suunatakse teise kontuuri aur uuesti reaktorisse (auru ülekuumendi). Sellise skeemi kasutamisel läbib turbiini nõrgalt radioaktiivne ülekuumutatud aur. Kahekontuuriliste tuumajaamade puhul tuleb vältida olukordi, kus on võimalik esimese kontuuri soojuskandja sattumine teise kontuuri. Selleks hoitakse soojuskandja rõhk esimeses kontuuris alati madalam kui teises kontuuris. Soojuskandja avariilise lekke korral saastub, sellisel juhul, vaid esimese kontuuri
annaabi.ee 
