planeerida aknalengide soojustusmaterjaliga soojustamine väljastpoolt nii, et see kataks olulisel määral või täielikult ka lengi. Õhutiheduse tagamiseks ning veeauru (niiskuse) liikumise tõkesta- miseks aknapaigalduse kui fassaadi isolatsioonimaterjalidesse tuleks akende paigaldamisel lisaks kasutada aurutõkketeipi (seespool) ja ilmastikukaitseteipi (väljaspool). Selline paigaldus tagab isolatsiooni- materjalide korrektse toimimise kuna soojustusmaterjalidesse ei pääse siis soojusjuhtivust suurendavat niiskust . Kuna ehituskonstruktiivseid vajadusi ning olukordi esineb väga erinevaid, siis on erinevad ka paigalduslahendused ning paigaldus- materjalid akende paremaks soojusisolatsiooni ja õhupidavuse tagamiseks. Akna paigaldamisel tuleb lähtuda järgmistest punktidest: 1. Aknaava valmistatakse ette ja puhastatakse 2. Aken asetatakse kandvatele klotsidele, millega fikseeritakse aken horis. tasapinnale 3
täpikestena või ühtlaselt jaotatud tumeda kihina. Hallitusseente kasvu põhjustavad: niiske keskkond, soe temperatuur ja orgaanilised ained. Seega ei saagi näha mikro- ehk hallitusseeni ühekaupa, vaid alles siis, kui seened on koondunud kolooniaks. Mõnikord jäävad ka kolooniad märkamatuks, sest hallitusseened on leidnud sobiva koha paljunemiseks: toanurka paigutatud kapi taha, kiviplaatidesse, krohvi sisse, vaipadessse, laeplaatidessse või soojustusmaterjalidesse (pilt 1 ja 2)(Postimees, 2015). Kõige sagedamine võib leida hallitust just nendest kohtadest: 1. Köök ja vannituba – piirkond, kus on soe, niiske ja leidub toitaineid seente paljunemiseks; 2. Akende ümbrus, kapitagused, ülemised välisnurgad – seal, kus õhuniiskus kondenseerub kokkupuutel jahedate pindadega ja õhuliikumine on vähene; 3. Keldrid ja garaažid, kus on suur õhuniiskus; 4. Konstruktsioonid, kus on torustikke või lekkeid; 5