oluline selle võimalikult madal veeimavus, kuna soojustus jääb niiskesse keskkonda ja see mõjutab oluliselt soojustuse soojapidavusomadusi. XPSide, aga ka IKO Enertherm PIR- soojustusel on vastav näitaja minimaalne, vastavalt 0,7 ja 1,0 (WLT). Plaatvundamente kasutatakse enim kas energiasäästlike passiivmajade või täiskeldriga eramute puhul. Passiivmajade puhul, sest plaatvundamenti saab väga lihtsalt külmasillavabaks ehitada ning nii-öelda siduda soojustused maa all kokku selliselt, et konstruktsioon ei katkesta soojustust külmasildadega. Seega on plaatvundamendi soojustamisel tähtis ka soojustusmaterjali tugevus ja jäikus, sest see jääb monoliitse betoonplaani alla kandma kogu hoonet. Analoogselt lintvundamendiga soojustatakse ka plaatvundamendilt tõusvad sokli ehk keldri seinad väljastpoolt sobiva soojustusega, toetades see plaatvundamendi alla jäävale soojustusele, moodustades tervikliku kessooni
... SOOJUSTUSSÜSTEEMI ERINEVAID TÜÜPE 1. Tuulutusega soojustussüsteemid: Välisvoodri ja selle all oleva õhkvahega soojustussüsteemid,nagu näiteks tuulutusega laudvooder + tuuletõke + villsoojustus, tuulutusega kivivooder + tuuletõke + villsoojustus, puittaladel põranda soojusisolatsioon kus õhkvahe on "musta põranda" ja tuuletõkke vahel jt. Vaba külma välisõhuga kokkupuutuvad soojustused, nagu näiteks pööningu lagede soojustused koos tuuletõkkega jt. 2. Mittetuulutatavad ehl soojustusisolatsiooni liitsüsteemid: Õhekrohvi või pakskrohviga kaetud soojustusmaterjalid ehk tüüpiline soojusisolatsiooni liitsüsteem (SILS) Teras- või betoonsandwich paneelides kihtide vahel olev soojustus Palkmaja soojusisolatsioonisüsteem (puit+tihendused) 3. Muud soojustussüsteemid:
Hoone asukohaks on Tartu, linnalähipiirkond. Hoone välisgabariit on tavaliselt u. 0,5m suurem teljegabariidist ning Koormuse määramisel on tarvis teada hoone välisgabariite, seega hoone plaanimõõdud on järgmised: Laius L=17,5 m; Pikkus B=60,5 m. Hoone raamide arv on 8 ja sammuks on 7,5 m (). Hoone kõrguse määramisel tuleb ruumi vabale kõrgusele liita katusekandja-, roovide-, kattepleki- ja vajadusel soojustused kõrgused/paksused. Samuti tuleb arvestada ka soklikõrgusega, kuna projektis võib eeldada, et maapind on pisut madalamal kui laopõrand. Katusekandja kõrguseks võtan umbes m. Roovide konstruktsiooniks esialgselt võtame katuseroovtalad IPE 240+plekk=0,3m. Hoone kõrgus on 10,2 m. Joonis . Arvutusskeem raami tasandil 2
annaabi.ee 
