[1], [2] Sulamid Kuna alumiinium puhta metallina ei ole just kõige tugevam siis läbi sulamite on võimalik seda omadust parandada. Alumiiniumi sulameid kasutatakse palju konstruktsioonides, kus on just tähtis metalli kõvadus. Alumiiniumi sulamite tugevus ja vastupidavus varieerub, erinevus tuleb nii koostisest kui ka töötlemisprotsessist. Suurimaks alumiiniumisulami puuduseks on tugevuse väsimine, seetõttu ei ole ta igavene nagu teras. Teiseks alumiiniumi puuduseks on soojustundlikkus. Alumiinium hakkab sulama juba enne hõõgumist, seetõttu ei ole silmaga näha, kas metall hakkab jõudma sulamistemperatuurini. [1] Alumiiniumi sulame liigitatakse lähtudes toodete valmistamise moodusest kaheks, nendeks on deformeeritavad sulamid ning valusulamid. Termotöödeldavuse järgi liigitatakse alumiiniumi sulamid termotöödeldavateks ja mitte termotöödeldavateks metallideks.
vanandamisega. [10] Alumiiniumi sulamite tugevus ja vastupidavus varieerub. Erinevused ei tulene ainult koostisest, vaid ka tootmisprotsessist ning töötlemiskuumusest. Teadmatusest valesti disainitud konstruktsioonid on loonud alumiiniumile halva maine. [10] Põhiline alumiiniumisulami puudus on tugevuse väsimine. Seetõttu määratakse alumiiniumkonstruktsioonidele eluiga, erinevalt näiteks terasest, mis võib olla igavene. [10] Teine alumiiniumi puudus on soojustundlikkus. Erinevalt terasest hakkab alumiinium sulama enne hõõgumist, seetõttu ei ole visuaalseid märke metalli jõudmisest sulamislähedasele temperatuurile. Nagu teistel metallidel, tekivad ka alumiiniumil kuumutamise tagajärjel sisemised pinged. Kuna alumiiniumi sulamispunkt on väga väike, muudab see alumiiniumi töötlemise ja keevitamise raskeks. [10] 1.6.1. Alumiiniumisulamid Järgnevalt toodud alumiiniumsulameid [10] :
olemasolevaid looduslike kiude (taimset tselluloosi näiteks), et toota tsellulooskiudu. Enamikule sünteetilistele kiududele on iseloomulik hea soojusjuhtivus, elastsus, hõõrdumis ja rebimiskindlus, kergus, elektriseerivus, kemikaalikindlus, kahjurikindlus (koide, rottide, seente suhtes), halvasti niiskust Foto 7 nailonsukad II maailmasõjapäevilt. [28]. imavus, seondumine pigem õli kui veega (mittehügroskoopsus), soojustundlikkus, termoplastilisus, topiliseks muutumine jmt [27]. Plastikud värvikeemias ja kunstis Värve hakati plastikutest tootma juba 20-nda sajandi alguses ning nad muutusid looduslike alternatiivide kalli hinna ja raske kättesaadavuse tõttu kiiresti väga nõutuks. USA-s hakkasid sünteetilised värvid asendama naturaalseid materjale 1930-ndatel. sünteetilised värvid olid odavamd ning eriti II maailmasõja ajal ka
annaabi.ee 
