piisavalt kõrge, et seda saaks ära kasutada, on vaja et turbiinist väljuva vee rõhku p2=0,1MPa, ja et kondensaadi temperatuur oleks 80-100 kraadi. q l + q2 kt = kasut = 0 , kus q1- katlasse juurde juhitud soojus, lo- tehniline töö, q2- q1 q1 kondensaadi soojus mida kasutatakse ära pärast turbiinist väljumist. 53. Soojuse transformatsiooni olemus. Soojuse transformatsiooniprotsesside liigitus ja iseloomustus. T2=Ta ja T1=Tü Soojustransformatsiooniks nimetatakse soojuse ülekandumist madalama temperatuuriga kehalt kõrgema temperatuuriga kehale. . Nende töö põhineb pöördringprotsessidel. Viimastest kõige täiuslikum on Carnot' pöördringprotsess. Sõltuvalt soojust andva ja soojust vastu võtva keha temperatuurinivoost väliskeskkonna temperatuuri suhtes jaotatakse soojuse soojuse transformeerimise protsessid ja soojustransformaatorid kolme rühma: 1)Külmutus- või jahutusprotsessid. Külmutusprotsessides (alla 0 kraadi) on alumise
piisavalt kõrge, et seda saaks ära kasutada, on vaja et turbiinist väljuva vee rõhku p2=0,1MPa, ja et kondensaadi temperatuur oleks 80-100 kraadi. q l q2 kt kasut 0 , kus q1- katlasse juurde juhitud soojus, lo- tehniline töö, q2- kondensaadi q1 q1 soojus mida kasutatakse ära pärast turbiinist väljumist. 53. Soojuse transformatsiooni olemus. Soojuse transformatsiooniprotsesside liigitus ja iseloomustus. T2=Ta ja T1=Tü Soojustransformatsiooniks nimetatakse soojuse ülekandumist madalama temperatuuriga kehalt kõrgema temperatuuriga kehale. . Nende töö põhineb pöördringprotsessidel. Viimastest kõige täiuslikum on Carnot' pöördringprotsess. Sõltuvalt soojust andva ja soojust vastu võtva keha temperatuurinivoost väliskeskkonna temperatuuri suhtes jaotatakse soojuse soojuse transformeerimise protsessid ja soojustransformaatorid kolme rühma: 1)Külmutus- või jahutusprotsessid. Külmutusprotsessides (alla 0 kraadi) on alumise
kõrgem kui kütuse isohoorse põlemisega ottomootoril. eeltingimuseks gaasi võrdse temperatuuri pärast soojuse viimist protsessi (põlemisprotsessi lõpul), ringprotsesside surveaste on aga erinev. Sel juhul on punkt 3 joonisel ühine. Kehtigu ka siin eeldus, et kõigist ringprotsessidest lahkub väliskeskkonda võrdne soojushulk q2.Võrdlus näitab, et nüüd on suurim termiline kasutegur diiselmootoril, madalaim aga ottomootoril. 27. soojuse transformatsioon Soojustransformatsiooniks nimetatakse soojuse ülekandumist madalama temperatuuriga kehalt kõrgema temperatuuriga kehale. . Nende töö põhineb pöördringprotsessidel. Viimastest kõige täiuslikum on Carnot’ pöördringprotsess. Sõltuvalt soojust andva ja soojust vastu võtva keha temperatuurinivoost väliskeskkonna temperatuuri suhtes jaotatakse soojuse soojuse transformeerimise protsessid ja soojustransformaatorid kolme rühma: 1)Külmutus- või jahutusprotsessid