4) . 6) 5 : · (ºC), · (ºF), · (K), · (ºR) · (ºRa). . , . . , , . , , - 273,15º. 0º 273. 1ºRa 5/9 . . 10) - , , , , . , , . , - 3- , - 250- . , . . 11) -- , , . , . . , , , , , - . , . , , . , . . 12) , , . . 13) / . 14) 1. V=f(), - 2. 3. . 15) - , , . , , , . 16) -- , . : PTC- -- . , . NTC- -- . 20) - , , , . , - -. , . : : , , 1 100 . , , 1 . 21) -- . , , , . 22)...
Mõõteriista variatsioon on antud mõõteriista näitude maksimaalne erinevus ühe ja sama tegeliku väärtuse korduval mõõtmisel muutumatutes välitingimustes. Mõõteriista tundlikkus (täpsus?) iseloomustab võimet reageerida mõõdetava suuruse muutusele. Mõõteriista taatlemine on mõõtevahendi näitude võrdlemine tööetaloniga õiguspädeva taatlusasutuse poolt taatluseeskirjadele vastavalt. 4. Eesti Vabariigi mõõteseadus Vt. Soojustehnilised m66tmised.zip 5. Mõõteühikud. EV Valitsuse määrus kohustuslike mõõtühikute kohta. Vt. Soojustehnilised m66tmised.zip 6. Mõõtühikute riigietalonid. Eesti Vabariigi Valitsuse määrus mõõtühikute riigietalonide valiku, kinnitamise, säilitamise ja kasutamise korra kohta. Vt. Soojustehnilised m66tmised.zip 7. Mõõtevahendite taatlemise kord ja taatluskehtivustähtajad, vastavalt EV majandusministri käskkirjale. Vt. Soojustehnilised m66tmised.zip
Mõõteriista variatsioon on antud mõõteriista näitude maksimaalne erinevus ühe ja sama tegeliku väärtuse korduval mõõtmisel muutumatutes välitingimustes. Mõõteriista tundlikkus (täpsus?) iseloomustab võimet reageerida mõõdetava suuruse muutusele. Mõõteriista taatlemine on mõõtevahendi näitude võrdlemine tööetaloniga õiguspädeva taatlusasutuse poolt taatluseeskirjadele vastavalt. 4. Eesti Vabariigi mõõteseadus Vt. Soojustehnilised m66tmised.zip 5. Mõõteühikud. EV Valitsuse määrus kohustuslike mõõtühikute kohta. Vt. Soojustehnilised m66tmised.zip 6. Mõõtühikute riigietalonid. Eesti Vabariigi Valitsuse määrus mõõtühikute riigietalonide valiku, kinnitamise, säilitamise ja kasutamise korra kohta. Vt. Soojustehnilised m66tmised.zip 7. Mõõtevahendite taatlemise kord ja taatluskehtivustähtajad, vastavalt EV majandusministri käskkirjale. Vt. Soojustehnilised m66tmised.zip
kulukas. 7 3 Karkassi arvutamine Konstruktsioonid ja selle osad tuleb projekteerida küllaldase kandevõimega ja tule leviku vastava piiramisega. Arvutuse puhul on vajalik: - määrata koormused; - teostada staatilised arvutused; - kandekonstruktsioonide arvutamine; - sõlmede arvutused ja konstruktsioonid; - stabiilsusarvutused - hoone kui terviku vajumite arvutamine - vundamendi arvutus; - soojustehnilised ja niiskustehnilised arvutused; - lahendada heliisolatsiooniga seotud probleemid; - tulepüsivusarvutus; Nagu näha siis arvutamist on palju ja tööd nendega on väga palju. 8 Kasutatud materjalid https://ttu.ee/public/e/ehitusteaduskond/Instituudid/Ehitiste_projekteerimise_instituut/Oppematerjalid/Eri kurus/Konspekt_Puidu_erikursus_-_AJust_25112013.pdf http://www.ehitusuudised
Ülekandenähtused tahketes kehades. Faasisiirded, erinevus agregaatoleku muutusest. Tahkumine ja sulamine. Rekristallisatsioon. Sublimatsioon ja härmatumine. Aurustumine ja kondenseerumine. Keemine. 2 Soojusarvutused Keha siseenergia. Siseenergia muutmise viisid. Soojushulk. Soojusbilansi võrrand. Soojusmahtuvus. Soojusliku tasakaalu olek. Soojusliku tasakaalu võrrand. Soojustehnilised arvutused. 11. KLASS Termodünaamika: (15h) Töö termodünaamikas ja selle geomeetriline tõlgendus. Termodünaamika I seadus. Termodünaamika I seaduse rakendused isoprotsessidele. Adiabaatiline protsess. Ideaalne soojusmasin. Soojusmasina kasutegur. Termodünaamika II seadus. Suletud, avatud süsteemid. Ringprotsess. Pööratavad ja mittepööratavad protsessid. Reaalne soojusmasin. Ringprotsessid reaalsetes soojusmasinates (erinevad konkreetsed näited)
kõvad marmorid / pehmed kildad), tugevus (seda mõjutab terasuurus, kristallide kuju ja veega immutamisel pehmenemiskeofitsient), kuluvus (kvartsi sisaldavatel kivimitel väike), ilmastiku mõju (mahumuutused niiskuse toimel väikesed v.a. marmorid ja lubjakivid, külmakindlus suhteliselt hea, gaaside mõju: rauda sisaldavad looduskivid oksüdeeruvad, ka väävliühendid kutsuvad esile värvi muutusi, õhu saasted kahjustavad, soolad rikuvad välisilmet). Soojustehnilised omadused: soojujuhtivus suhteliselt suur, soojusmahtuvus kõrge, suur temperatuuripaisumine, ei sobi soojusisolatsiooni materjaliks. Looduskivide markeerimine: olenevalt kasutamisest, kas välis- või sisetiingimustes, mõjuvate surve- või kulutavate jõudude keskkokknas töötamise järgi. ·Looduskivist toorplokid: vundamendiplokid (markeeritakse survetugevuse, külmakindluse ja mehmenemiskoefitsiendi alusel), sise- ja välisseina materjalid
annaabi.ee 
