Vundamendi taldmik valatakse kohapeal monoliitse raudbetoonvööna, kus vöö laius sõltub hoonelt üle-kanduvast koormusest ja pinnase kandevõimest. Vundamendi seinaosa alumine osa, mis ei vaja soojusta-mist, laotakse 300...350 mm paksustest täisplokkidest vundamendi massiivosa. Ülemine osa, mis on kontaktis välisõhuga ja külmunud pinnasega talvel, laotakse 19 soojustatuna, kasutades selleks kolmekihilisi sandwichplokke või kasutades erineva paksusega plokke, mille vahele paigaldatakse soojustusmaterjal 12. Postvundamendid. Kasutatavad postvundamendid võivad samuti olla: ² monteeritavad raudbetoonist kannvundamendid ² monoliitsed raudbetoonist, betoonist või paekivist 13. Vaivundamendid. Valdavalt kasutatakse töötamise printsiibi järgi kahte vaia tüüpi:
suitsulõõri välispinna vastu. Tavalahendusega puitvahelaed on väiksema heliisolatsiooniga, kui betoonist vahelaed.. Puitvahelagedel aitab õhumüra levikut takistada raske täidis. Löögimüra levikut aitab takistada põranda toetamine mitte otse laetaladele vaid kas laetäidisele või elastsele vahekihile. 45 Loeng 11 Pööningu vahelagi Pööninguvahelagi tuleb projekteerida ja ehitada soojustatuna. Soojustus paigutatakse üldjuhul kandetarindist külmemale poole. See tagab kandetarindi püsimise ühtlasel sisetemperatuuril ja vähendab oluliselt külmasildade mõju. Soojajuhtivus <0,18 W/m2K soojustus 25...30 cm soojustust. Kuna pööninguvahelae soojustuse lisamine ei too kaasa olulist ehitusmaksumuse suurenemist on mõistlik soojustuse paksus pööningu vahelaes 30...50 cm katustes sõltuvalt hoone kompaktsusest ning kütte ja ventilatsioonilahendustest.
annaabi.ee 
