Aineosakeste kineetilist potensiaalset energiat nim. Siseenergiaks.Temperatuur näitab keha soojustaset. 1)Celsiuse skaala, võttis kasutusele A.Celsius, tähistatakse sümboliga °C.Soojuspaisumisel põhinev termomeetril tähistas vee keemispunkti 0 ja jää sulamispunkti 100 kraadi. Nende vahe oli jaotatud 100 võrdseks osaks. Ebamugav oli praktikas seda kasutada, mille tulemusel C.Linne keeras skaala ringi, võttes jää sulamistemperatuuri võrdseks 0 kraadiga ja vee keemispunkti +100 kraadiga, millest sai kõige enam kasutatava skaalaga termomeeter
Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand. Ideaalne gaas on selline gaas, mille molekulide mõõtmeid pole vaja arvestada ja mille molekulidevaheline vastastikmõju on tähtsusetult väike. Gaasi rõhk on tingitud gaasimolekulide põrgetest vastu seinu. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand: p=m0*n*v2/3. Nr 22. Temperatuur. Absoluutse temperatuuri skaala ja selle seos Celsiuse skaalaga. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojustaset. Absoluutne temperatuur on võrdeline molekulide korrapäratu liikumise keskmise kineetilise energiaga. Et teisendada Celsiuse kraade Kelviniteks tuleb 273'le liita Celsiuse kraadid. Et teisendada Kelvineid Celsiuse kraadideks tuleb Kelvini kraadidest lauhtada C273. OK=-2730C. Nr 23. Ideaalse gaasi olekuvõrrand Ideaalse gaasi olekuvõrrand on pV=(m/M)*RT, kus R= 8,31 J/mol*K. Nr 24. Isotermiline protsess. Boyle'i- Mariotte'i seadus.
elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Tähis on roo ja ühikuks oommeeter. ELEKTROMOTOORJÕUD – Mõõtühik on volt. 1 kuloni suuruse laengu ümberpaigutamiseks vooluringis tehakse tööd 1 džaul. AINEHULK – Ainehulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi. Tähiseks on n ja põhiühikuks on mol (mool). Valem on n=m/M (aine mass jagatud aine molaarmassiga). TEMPERATUUR – Füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku olekut ehk soojustaset. Tähis on t ja seda mõõdetakse kelvinites. RÕHK – Füüsikaline seadus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega. p=F/S. Pascali seaduse järgi annavad vedelikud ja gaasid neile mõjuva rõhu edasi kõigis suundades võrdselt. Rõhu ühik SI – süsteemis on paskal (Pa). Veel mõõdetakse seda atmosfäärides (atm) ja baarides (bar). RUUMALA – Füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha mahtu või aine mahulist kogust. Tähiseks on V ja ühikuks m3.
Osooniauguks nimetatakse piirkonda kus koguosooni paksus on alla 220DU (Antarktikas) ja alla 300DU (Arktikas). Soojus, kiirgus Energia füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha või jõu võimet teha tööd. Potentsiaalne energia Võime teha töd on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes. Kineetiline energia Võime teha tööd on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või süsteemi soojustaset. Soojematel kehadel on kõrgem temperatuur. Absoluutne null on teoreetiline temperatuur, kus entroopia saavutab minimaalse väärtuse. Termodünaamika kolmanda seaduse järgi on 0K. Selles olekus peaks aatomite ja molekulide liikuvus olema madalaim, mis olla saab. Erisoojus on soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks ühe temperatuuri ühiku võrra. Soojusmahtuvus Keha soojusmahtuvus näitab, kui suur soojushulk tuleb sellele kehale
annaabi.ee 
