(veebruar) -3,3 kraadi; aastane keskmine sademete hulk 705 mm. Aastatel 1966-1971 reljeefi erinevatel osadel toimunud mikrokliima vaatluste üldistusena märgitakse samas töös muuhulgas kõige madalamaid keskmisi õhu miinimumtemperatuure lagedal allikasoomassiivil ja kõige kõrgemaid astangu metsastunud nõlvalt; kõige kõrgemaid keskmisi maksimumtemperatuure astangu metsastumata osas ja vegetatsiooniperioodi soojussummade kõikumist vaatlustrassil looduskaitseala keskusega võrreldes 440 kraadi piires. Lk 2 Viidumäe looduskaitseala on valdavalt metsane piirkond. Metsaga on kaetud ligi 85% tema pindalast ja valitsevaks puuliigiks on mänd, mis on iseloomulik puu nõmmemetsalaikudel, pohla- ja mustika-palumetsas ning soometsades, kuid võib kas valitseva või saatjaliigina esineda peaaegu kõigis siinsetes metsatüüpides. Muuhulgas
kraadi ja kõige külmem kuu (veebruar) -3,3 kraadi; aastane keskmine sademete hulk 705 mm. Aastatel 1966-1971 reljeefi erinevatel osadel toimunud mikrokliima vaatluste üldistusena märgitakse samas töös muuhulgas kõige madalamaid keskmisi õhu miinimumtemperatuure lagedal allikasoomassiivil ja kõige kõrgemaid astangu metsastunud nõlvalt; kõige kõrgemaid keskmisi maksimumtemperatuure astangu metsastumata osas ja vegetatsiooniperioodi soojussummade kõikumist vaatlustrassil looduskaitseala keskusega võrreldes 440 kraadi piires. Geoloogia Viidumäe loodusliku mitmekesisuse võti peitub paikkonna geoloogilises arengus ja selle tulemusena kujunenud tänapäevases pinnamoes. Jääajajärgne Läänemeri voolis aastatuhandete vältel välja tänase Viidumäe. Läänemere Antsülusjärve staadiumis, ca 8000 aastat tagasi murrutatud ranna-astang on looduskaitseala silmapaistvaim pinnavorm