19. Soojuslik siirdeprotsess Q1 P dt ; P- kaovõimsus Q2 C dVu ; dVü- soojus mis ladestub masinas Q3 A Vü dt ; Vü- soojus mis läheb ümbritsevasse keskkonda P dt C dVü A Vü dt soojusbilansi võrrand Vü Vüq (1 e t / th ) Vü P=I2R; vüq- on püsitemperatuur, vül-ületemperatuur; th-soojlik ajakonstant. Graafikutel eristatakse soojenemis- ja jahtumiskõverat. Masina soojussalvestusvõimet mõõdab soojusmahtuvusühik C(J/K) ja jahtumist soojussiirdetegur A(J/K*s). Ka ühe ja sama masina puhul ei saa soojuslikku ajakonstanti lugeda üheselt määratud suuruseks, vaid sõltub masina töötamistingimustest. Sellal kui soojusmahtuvus jääb muutumatuks, sõltuvad masina jahtumistingimused tema pöörlemiskiirusest. (ventilaatoriga masinad). Paigalseisval masinal on soojussiirdetegur mitmekordselt väiksem kui pöörleval masinal, seega ka ajakonstant vastavalt suurem. 20. Elektriajamite tööreziimide liigitus
( ) ϑŸ = ϑŸl 1 − e − t / τ + ϑŸa e − t / τ , (2.11) kus ϑ ül on lõplik ehk väljakujunenud ületemperatuur, ϑ üa algne ületemperatuur. Jahtumisel ϑ ül = 0 ning ϑ ü = ϑ üae −t / τ . (2.12) Juhul kui soojusülekanne keskkonda puudub näiteks väga lühiajalise intensiivse soojenemise korral, siis on soojussiirdetegur A = 0 ning võrrandi (2.10) lahendiks P ϑü = t. (2.13) C Võrrandiga (2.10) kirjeldatavatest protsessidest annab ülevaate joonis 2.55. Konstantse kaoenergia voo ja soojussiirdeteguri korral iseloomustavad temperatuuri ajalist muutumist eksponentsiaalsed kõverad. Aja jooksul (t = 3τ) läheneb ületemperatuur väljakujunenud väärtusele.
annaabi.ee 
