Torn-päikeseelektrijaamades kasutatakse päikesekiirguse kontsentreerimiseks automaatselt, järgiv- või programmjuhtimisega elektriajami abil pööratavaid tasapeegleid (heliostaate), mis suunavad kiirguse väiksemapinnalisele, suure neeldumisteguriga (nt 0,95 või enam) vastuvõtuseadisele (joonis 1.) Torn-päikeseelektrijaam 1 päikese suunda järgiva ajamiga peegel 2 torn 3 kiirguse vastuvõtuseadis 4 kõrge keemistäpiga vedel Joonis 1. soojuskandja 5 aurugeneraator 6 soojussalvesti 7 auruturbiin-generaator- agregaat 8 kondensaator 9 soojuskandja varu Seni ehitatud torn-päikeseelektrijaamades on ühe heliostaadi pindala kuni ligikaudu 100 m2 ja heliostaatide arv kuni 2500. Kiirgusvastuvõtja vastuvõtupinnal saavutatakse tavaliselt kiiritustihedus kuni 600 kW/m2, mis võimaldab kuumutada soojuskandjat (nt sünteetilist õlitaolist vedelikku või leelismetallinitraati) temperatuurini kuni ligikaudu 1000 oC. Enamasti kasutatakse siiski madalamat temperatuuri (500..
Väikeste kombijaamade võimsus määratakse vastavalt soojusturu vajadustele. Üldiselt eeldatakse, et koostootmisjaamad peavad olema võimelised katma vähemalt 90% aastasest potentsiaalsest kaugkütte vajadusest. Sellele vastab 45-50 MW võimsust soojusturu iga 1000 TJ kohta. Elektrijaama efektiivne juhtimine tähendab elektrienergia tootmist vastavalt perioodiliselt muutuvate elektrienergia tariifidega. Seda võimaldab tavaliselt koostootmisjaama koosseisu kuuluv soojussalvesti. Tavaliselt soojussalvesti planeeritakse 10-tunnilisele nimikoormusele vastava soojustoodangu vastuvõtuks. 15.Gaasiturbiinide sisend-väljund karakteristikud 16.Tuumareaktorite tüübid ja hinnang nendele Elektrijaamades eristatakse kaht energiakandjat: soojuskandja; töötav (termodünaamiline) keha. Tuumajaamades nagu ka tavalistes soojuselektrijaamades töötavaks kehaks on vee aur. Soojuskandja ülesandeks on reaktoris vabanev soojus kanda soojusvahetisse. Soojusvahetis toimub toitevee aurustamine
K) (Christiansen jt., 2007). Ookeani roll Vee tihedus suureneb soolsuse kasvades ja temperatuuri alanedes. Ookeani konveieri käivitabki ja hoiab töös vee tiheduse muutumine. Ekvaatori piirkonnast põhjapoole liikuv soe vesi aurustub ja annab ära soojust. Aurustumise tagajärjel suureneb vee soolsus. Soolanev ja jahenev vesi muutub tihedamaks ja sukeldub Põhja Atlandi piirkonnas, ning liigub külma süvahoovusena tagasi lõuna suunas. Ookeani roll Ookean on kliimasüsteemi soojussalvesti. Võrdluseks: atmosfääri kogu soojusmahtuvus võrdub maailmaookeani 3,2 m paksuse kihi omaga. Suure soojusmahtuvuse tõttu silub ookean atmosfääri muutlikkust, mistõttu on kliimamuutustes valdavad rohkem kui 25-aastased perioodid. Lühemaajalist (2-7 aastat) mõju kliimale avaldavad ookeani ja atmosfääri koostöös sündinud El Niño/La Niña tsüklid. El Niño pinnavee erakordne soojenemine Vaikse Ookeani idaosas. La Niña vastupidine nähtus; toimub pinnavee erakordne jahenemine
annaabi.ee 
