KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 1 (kaugõppele) 4. MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED Molekulaarfüüsika käsitleb soojusprotsesse, lähtudes aine koosseisu kuuluvate aatomite (molekulide) soojusliikumisest. Gaaside kirjeldamisel kasutame ideaalse gaasi mudelit. Ideaalse gaasi korral jäetakse molekulidevahelised jõud arvestamata, mistõttu gaasi siseenergia on gaasi molekulide summaarne kineetiline energia. Gaasid tavatingimustes (veeldumistemperatuurist kõrgematel temperatuuridel ja normaalsetel rõhkudel) on küllalt hästi vaadeldavad ideaalse gaasina. 4.1 Mool, molaarmass, ühe molekuli mass
Osmoosi suuna määrab lahuse kontsentratsioon, mitte lahustunud aine omadused. Organismi sattumisel harjumuslikust keskkonnast soolasemasse või vähem soolasesse keskkonda võib käivituda osmoos. Hüpertoonne lahus – lahus, kus soolsus on suurem (kui rakul), vett on vähem Isotoonne lahus – lahus, kus soolsus on võrdne (raku soolsusega) Hüpotoonne lahus – lahus, kus soolsus on väiksem (kui rakul), vett on rohkem Molekulaarfüüsika Molekülaarfüüsika käsitleb soojusprotsesse lähtudes aine koosseisu kuuluvate molekulide (aatomite) liikumisest. 3 eeldust: • Kõik ained koosnevad molekulidest • Molekulid on pidevas liikumises (soojusliikumine) • Molekulide vahel on vastastikmõju Kasutab mikroparameetreid, mis kirjeldavad aine üksikuid molekule: m – molekuli mass v – molekuli kiirus (molekuli keskmine kiirus,) Ek – molekuli keskmine kineetiline energia n – kontsentratsioon e. molekulide arv ruumalaühikus (n=N/V)
annaabi.ee 
