Juba tol ajal leiti, et suurim tekkinud pragudest näitavat, et avas moodustus temperatuurivuuk ja ka kõigis teistes avades tugede lähedal tekkinud ja tekkivad praod on igati seaduspärased [ H.Matve, Eesti sillaehitus, lk.31]. Tänapäeval osatakse arvutada ning hinnata veel enne konstruktsiooni ehitamist tekkida võivate pragude suurust, seetõttu jäetakse sillakonstruktsiooni sisse deformatsioonivuugid, mis arvutatakse vastavalt temperatuuri muutustele ning materjali soojuspaisumistegurist lähtuvalt. 3 Jätkuvtala silla puhul on vuugid vaid otstes, lihttala puhul peaksid olema iga riigli kohal, kaldasammastel ei pruugi. Deformatsioonivuuk peab võimaldama sillal piki-, põik-, vertikaal- ja pöördedeformatsioone. Vuugid tulevad asetada selliselt, et oleks tagatud tasane liikluspind ja veetihe ühendus.
Madala soojusjuhtivuse tõttu tõuseb temperatuur puidus suhteliselt aeglaselt. Võrreldes teiste materjalidega on puidu joonpaisumisetegur teiste omast väiksem. Kuival puidul: pikikiudu 2,5 - 5,4 ×10-6 1/°C radiaalsuunas 15 - 30 ×10-6 1/°C tangentsiaalsuunas 30 - 50 ×10-6 1/°C Ristikiudu 10 - 15 korda suurem ja tangentsiaalsuunas 1,5 - 1,8 korda suurem kui radiaalsuunas. See on 1/3 - 1/10 metallide soojuspaisumistegurist. Energiasisaldus e. kütteväärtus. Puitmaterjali energiasisalduseks nimetatakse soojushulka dzaulides, mis on keemiliselt seotud 1 kg puitaines. MJ/kg Puidu kütteväärtus ei ole eriti suur ja teoreetiliselt on see 19 MJ/kg ning kõigub 19,7...21,4 MJ/kg. Puidu niiskuse suurenemisel kütteväärtus alaneb, sest puidu põlemisel osa soojust kulutatakse puidus esineva vee aurustamiseks.
annaabi.ee 
