...................................................................8 5.STIRLING RINGPROTSESS...............................................................................................10 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................16 KASUTATUD MATERJALID:................................................................................................17 SISSEJUHATUS Sisepõlemismootor on kõige levinum soojusmootori liik. Arvatatavalt ligi 80% energiast, mida maailmas toodetakse, saadakse sisepõlemismootoritest. [7] Soojusmootor on seade, kus soojusenergia muudetakse mehaaniliseks energiaks. Soojusmootorid on aurumasinad, gaasiturbiinid, sisepõlemismootorid ehk kolbmootorid, auruturbiinid, reaktiivmootorid. Töötavaks kehaks on kas vahetult põlemisgaasid või sekundaarne vahesoojuskandja näiteks aur. Soojusenergia saadaks peamiselt orgaanilise
idealiseeritud soojusjõumasinates. 1870: Viinis, Siegfried Marcus pani esimese mobiilse bensiinimootori käiku. 1882: James Atkinson leiutas Atkinsoni tsükli mootori. 1885: Saksa insener Gottlieb Daimler sai saksa patendi ülelaadurile. 1891: Herbert Akroyd Stuart ehitas oma õlimootori, liisingi õigused Hornsby'l, Inglismaal, õigus neid ehitada. 1892: Dr. Rudolf Diesel arendas oma Carnot soojusmootori tüüpi mootori. 1893: Rudolf Diesel sai patendi diiselmootorile. 1896: Karl Benz leiutas boxermootori. 1903 1906: Meeskonnad Armengaud ja Lemale ehitavad Prantsusmaal täiusliku gaasturbiinimootori. 1910: Henri Coanda ehitab ja sõida maailma esimese turboreaktiivmootoriga õhusõidukiga, Coanda-1910. 1926: Robert Goddard käivitab esimese vedelal kütusel töötava raketi.
(arusaadavalt, samade parameetrite intervallide puhul). Selle väite kohta käib Carnot' teoreem: kõik pööratavad soojusjõumasinad, mis töötavad kahe ühesuguse temperatuuriväärtuse (T 1 ja T2 ) vahel, omavad ühte ja sama kasutegurit; ükski pööramatu soojus-jõumasin, töötades samade temperatuuride vahel, ei saa omada kõrgemat kasutegurit. Seega annab valem (42) maksimaalse võimaliku kasuteguri. Soojusjõumasina (soojusmootori) all mõistetakse suvalist seadet, mis muundab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Termodünaamika teine printsiip Eelmises punktis oli juttu pööratavast ja pööramatust prot-sessist. Olgu lisatud, et neid protsesse vaatleme isoleeritud süsteemis toimuvaina. Pööratava protsessi illustratsiooniks sobib hästi matemaatilise pendli harmooniline võnkumine. Selle puhul liigub pendlikeha ühest äärmisest seisust teise ja sealt tagasi, mille tulemusena taastub süsteemi algolek
annaabi.ee 
