Vulkaanid, nõlvaprotsessid ja maavärinad
Vulkaanilised mudavoolud- lahaarid,
tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise
materjaliga. Vulkaani sisemuses liikuva magma poolt tekitatud maavärinad põhjustavad nõlvadel
oleva pinnase liikumist, varinguid jms. Aastaid pärast purset võivad maa seest tõusta kuumd, kollast
väävlit sadestavad gaasijoad- fumaroolid või teatud rütmiga purskuda kuuma vee ja aurusambad-
geisrid. Ette ennustamine: soojusmonitoornigul mõõdetakse satelliitidelt infrapunase kiirguse
sensoritega vulkaani koonuse pinnatemperatuuri, jälgitakse maapinnalt põhjavete seisundimuutusi.
Seismilistel vaatlustel registreeritakse vulkaanialuse magma liikumisest tingitud maavärinate
sagedust ja intensiivsust. Kraatri kohal mõõdetakse SO2 ja CO2 sisaldust õhus. Mõõdetakse ka
maapinna kõrguse muutusi. Vulkaanilise päritoluga pinnason väga viljakas tänu mineraalainete
kõrgenenud sisaldusele
annaabi.ee 
