Vulkaanide suitsu gaaside seas on esikohal veeaur. Hulgaliselt eraldub veel mürgist süsinik- ja vääveldioksiidi ning N, Cl, F jt ühendeid. Väga laastavad võivad olla ka vulkaanilised mudavoolud lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Vulkaanipursete ennustamine Vulkaanipusete ennustus võib kõikuda mõnedest tundidest nädalateni. · Soojusmonitooringul mõõdetakse satelliitidelt infrapunase kiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja jälgitakse maapinnalt põhjavete seisundimuutusi. · Seismistel vaatlustel registreeritakse vulkaanialuse magma liikumisest tingitud maavärinate sagedust ja intensiivsust. · Vulkaani kraatri kohal õhus mõõdetakse SO2 ja CO2 sisaldust. · Mõõdetakse mõne mm täpsusega maapinna kõrguse muutusi vulkaani tipu kerkimist ja nõlvade kaldenurki.
Vulkaani aktiivsus ei lõpe selle purskeprotsessi vaibudes. Aastakümneid, isegi aastasadu pärast purset võivad maa seest välja tõusta kuumad, kollast väävlit sadestavad gaasijoad fumaroolid või teatud rütmiga purskuva kuuma vee ja auru sambad geisrid. Põhimõtteliselt on vulkaanipurkeid võimalik ette ennustada, kuid nende täpsus võib kõikuda mõnest tunnist nädalateni. Aktiivsete või ärkavate vulkaanide juures viiakse läbi mitut liiki vaatlusi. Soojusmonitooringul mõõdetakse satelliitidelt infrapunase kiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja jälgitakse maapinnalt põhjavete seisundimuutusi. Seismilistel vaatlustel registreeritakse vulkaanialuse magma liikumisest tingitud maavärinate sagedust ja intensiivsust. Vulkaani kraatri kohal õhus mõõdetakse SO2 ja CO2 sisaldust. Samuti mõõdetakse mõne mm täpsusega maapinna kõrguse muutusi vulkaani tipu kerkimist ja nõlvade kaldenurki
annaabi.ee 
