ehitistes. Sama kehtib ka suure poorsuse korral. Mida suurem on poorsus, seda suurem on keha võime endasse tõtta vedelikke ning gaase (poore täitma) ning ehitusliku poole pealt on poorsus hädavajalik teave insenerile, selle järgi on võimalik otsustada, kas materjal on sobilik teatud konteksti või mitte (kas poorsus tuleb kasuks või kahjuks). 2. Poorsus - läbilaskvus. Lahtise poorsuse korral on materjal läbilaskev ning soojusmaterjalide korral on vaja kasutada isoleerivaid materjale, et takistada läbilaskvust. Tihedus - Annab aimu, kui raske või kerge on materjal, ning kas see sobib teatud tervikusse just oma omaduste tõttu (kas pole liiga kerge/liiga raske). 3. Kui tegu on kinnise poorsusega, siis on soojusisolatsiooni koha pealt see hea, sest hoiab liikumatut õhku isoleerituna, seega ka soojana. Kui tegu on aga lahtise poorsusega, siis pole see hea, sest kaob isoleeriv omadus
b 200·10 -6 5 0,010 400·10 -6 2,5 0,010 800·10 -6 1,25 0,020 Valiku soojusmaterjalide õhujuhtivuse suunavaid väärtusi Soojustus Tihedus , kg/m3 Soojustuse Soojustuse õhuvoolu õhujuhtivus L, eritakistus Ra, (kPa·s)/m2 m3/(m·s·Pa) 10 250·10-6 4
annaabi.ee 
