tegi põlemiskambri seinad mitmekihiliseks ja seina kihtide vahelt vett läbi lastes soojendas vett. Tänu sellele suurenes ka auruveduri kasutegur. Lisaks küttesüsteemi uuendamisele oli Stephenson kasutanud eri suurusega rattaid, milledest vaid esimesed suuremad rattad olid vedavad, teised rattad olid väiksemad ja mõeldud vaid raskuse hoidmiseks. Miks on auruveduri küsimused üldse olulised ja termodünaamikaga seotud? Auruveduri näol on tegemist ühe esimese soojusmasinaga. Sellel on meie ajaloos tähtis koht, sest milline masin oleks veel suutnud nii pikki maid läbida kui rong, ühtlasi oli see ka mugavam kui nt hobuvankriga sõit. Termodünaamikaga on soojusmasinatel väga palju seost. Termodünaamika tegelebki just soojuse kui energiaülekandevormi ja selle tööga ja siseenergiaga seoses olemise uurimisega. Seega on aurumasin just kõige tüüpilisem termodünaamilise süsteemi näide. Aurumasina töö käigus muutub soojusenergia sisuliselt
mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu. Q= ∆U + A η ≤ 100 Q – juurdeantav soojushulk, ∆U – siseenergia suureniemine, A – välisjõudude vastu tehtud töö (paisumise töö) Kuna soojus ja töö on ekvivalentsed energiaga, võib ka öelda, et energia ei teki ega kao, vaid läheb ühest liigist teise, ühesõnaga TD esimene printsiip on tuntud kui energia jäävuse seadusena. b. II printsiip – soojusmasinaga pole võimalik moondada kogu kulutatud soojusenergiat teisteks eneriga liikideks. Kasutegur jääb alati väiksemaks kui 100%. η<100 ∆ S > 0 S – entroopia 5. Entroopia a. Entroopia kui energia kvaliteedi iseloomustaja – madal kvaliteet – kõrge entroopia; kõrge kvaliteet – madal entroopia b. Entroopia kui süsteemi korrastuse iseloomustaja – entroopia on suur – korrastatus on väike
suurendamiseks ja mehaaniliseks tooks, mida tehakse valisjoudude vastu Soojusmasin on seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tooks. Tuupilisel soojusma sinal on 3 osa: soojendi, tootav osa ja jahuti. Termodunaamika II printsiip ? Soojusulekanne ei saa iseenesest toimuda kulmemalt kehalt soojemale. ? Pole voimalik ehitada masinat, mis muudaks temale antud soojuse taielikuks tooks. ? Teist liiki perpetum mobile on voimatu. Kulmutusmasin tootab soojusmasinaga vorreldes pooratud tsukliga, st protsessid kulgevad vastassuunas: kulmemalt kehalt voetakse soojust ja antakse soojemale kehale. Entroopia on susteemi korrastamatuse moot. Mida suurem korrastamatus (vaiksem korrastatus), seda suurem on entroopia. Entroopia iseloomustab energia kvaliteeti. Kui susteemile antakse soojust juurde, on entroopia muut positiivne. Kui susteem annab soojust ara, on entroopia muut negatiivne.
juurde anti (soojendati gaasi), seda nüüd ära võtta; seal aga, kus varem energiat ära viidi (jahutati gaasi), nüüd soojendada. Pööratud tsükli korral võetakse soojust külmemalt keskkonnalt ning antakse üle soojemale. Ühe dzauli suuruse tööga külmkambrist välja viidavat soojushulka nimetatakse külmutusteguriks: Kordajat, mis näitab, kui palju soojust on võimalik ühe dzaulise tööga soojusmasinaga "tuppa tuua", nimetatakse soojendusteguriks: · Entroopia definitsioon ja seos oleku tõenäosusega (tuletuseta). Klassikalises termodünaamikas on entroopia olekuparameeter - suurus, mis sõltub vaid süsteemi olekust, sõltumata sellest, kuidas antud olek saavutati. Selle olekuparameetri korrutist keskkonna temperatuuriga võib mõista, kui energia hulka, mida ei saa kasutada vaadeldava süsteemi abil termodünaamilse töö tegemiseks
annaabi.ee 
