Eesti klimaatilised iseärasused. Temperatuur muutub pinnases sama perioodiga nagu maapinnalgi ehk aastane ja ööpäevane periood. Temperatuuri kõikumine pinnases kahaneb sügavuse suurenedes ja sõltub pinnase soojusjuhtivusest. Temp ööpäevane kõikumine ulatub umbes 0.5m sügavuseni ja aastane 10- 20m sügavusele. Termilised karakteristikud. Ruumerisoojus soojushulk kalorites, mis kulub ühe ruumiühiku (cm3) pinnase soojendamiseks 1C võrra. Iseloomustab pinnase soojusmahutavust. Mida rohkem on pinnases vett ja vähem õhku, seda suurem on tema ruumerisoojus ja vastupidi. Soojusjuhtivus iseloomustatakse soojusjuhtivuse koefitsendi lambda abil, mille all mõistetakse soojushulka kalorites, mis voolab läbi pinnaühiku(cm2) ühe ajaühiku (sekundi) jooksul eeldusel, et pinna ristjoone sihis temp muutub 1 kraadi võrra 1 cm kohta. Iseloomustab temperatuuri maksimumi või miinimum levimist pinnas.
13. Kuidas mõjutab termilisi tingimusi mullapinna katmine? Sõltuvalt katte värviomadustest ja soojusjuhtivusest on multsimise e mullapinna katmise efekt erinev. Kuiva heinaga kattes alandab temperatuuri, kile põhjustab pealispinna soojenemist aga kile all võib muld olla jahedam. 14. Kuidas mõjutavad keskkonda niisutus ja kuivendus? Kunstlik niisutamine suurendab pinnase veesisaldust. See tõstab mulla soojusmahutavust. Muld muutub külmemaks, seda just suve alguses. Taimkate on paremini arenenud niisutataval alal. Liigniiskete mineraalmuldade kuivendamine toimib vastupidises suunas: liigniiskusest vabanenud mullad soojenevad kiiremini, muutuvad ka kiirguskarakteristikud ja auramine. 15. Kirjelda looduslike tingimuste muutumist veehoidlate rajamise tagajärjel. Tiigid ja veehidlad muudavad mikrokliimat oma peegelpinnas ja kallastel analoogiliselt
maha matnud. Põletamine toob ta uuesti atmosfääri tagasi. Meile sobib loomulikult kõige paremini muutumatu kliima, mis ühtlasi tähendaks kasvuhooneefekti muutumatuna püsimist. Kasvuhooneefekt saab püsida muutumatuna vaid siis, kui ei muutu kasvuhoonegaaside sisaldus atmosfääris. 11) Pinnase termilised karakteristikud Ruumerisoojus soojushulk kalorites, mis kulub ühe ruumiühiku (cm3) pinnase soojendamiseks 1 C° võrra. Iseloomustab pinnase soojusmahutavust. Mida rohkem on pinnases vett ja vähem õhku, seda suurem on tema ruumerisoojus ja vastupidi. Palju vett ja vähe õhku on savimuldades ruumerisoojus suur. Liivad aga seovad niiskust vähe seega neis on ruumerisoojus väike. Eriti väike on ruumerisoojus kuival turbal. Pinnad, mille on suur ruumerisoojus soojenevad aeglaselt. Soojusjuhtivus iseloomustatakse soojusjuhtivuse koefitsendi abil, mille all mõistetakse soojushulka
annaabi.ee 
