küllastustemperatuuriga auru eraldumine, kusjuures see vastab keeva agensi rõhule. Jahutatava keskkonna järgi jagunevad aurustid: vedela soojuskandja jahutami sega ja õhu jahutamisega (loomuliku õhuringluse korral aurustiks otseaurustus-jahutuspatareid, sundringluse puhul õhu jahutid). Neist esimestesse siseneb vedel külmutusagens al ja täidab üle 30% sti kogumahust. Teist liiki aurustisse voolab mahust sisse ülevalt ja täidab vähem kui 30% aurusti Põhiliselt oleneb soojusloovutus aurustis soojusülekan- dest jahutatava keskkonna (õhu, vee, soolvee) poolel, kee- vast külmutusagensist ja samuti ka soojusvahetuspinna termilisest takistusest Aurusti seina termiline takistus suureneb märgatavalt soojusvahetuspinna mitmesuguse saastumise tagajärjel Külmutusagensi poolt võib saastuda õliga, soolvee poolt aga mitmesuguste kihististega, mida põhjustab korrosioon ning soolade sadestised ja jää. Ohu puhul halvendab soojusvahetust jäide
U soojusläbikande tegur(kuidas leida . A Küttekeha pindala m 2 t p - tt t - on küttekeha välispinna ja siseõhu temp-de vahe t = - ts 2 t s - ruumi sisõhu temp t p - peale voolu temp t t - tagasivoolu temp Kui peale voolu vahe on suhteliselt väike siis kasutatakse esimest valemit. Sisuliselt sõltub soojusloovutus/soojusvõimus küttekeha konstruktsioonis st tema mõõtmetest ja konfiguratisoonist. Samuti sõltub soojusülekande tegurist õhu ja küttekeha pinna vahel. Sõltub küttekeha pinna keskmisest temp-st ja ka ruumi õhu temp-st. Energia säästumeetmed küttesüsteemides. Nende kavandamisel tuleb arvestada et paljud hooned on erinevad ja seetõttu ongi erinevad energiasäästumeetodid. Kokkuhoid ka erinev. Kinldasti ei tohi unustada et põhiülesanne on tagada ruumis kogu
annaabi.ee 
