Siseenergia gaasi molekulide liikumise energia(U) [J] Ideaalsel gaasil Kineetiline siseenergia, sest pot. Siseenergia on 0 : mw 2 3 U = U kin = N = NkT , kus k on boltzmanni konstant 2 2 Reaalgaasidel Kineetilise ja potentsiaalse siseenergia summana: U = U kin +U pot 18. Termodünaamika I seaduse sõnastus ja matemaatilised avaldised. Termodünaamika esimeseks seaduseks on energia jäävuse seaduse erijuhtum, mida rakendatakse ainult soojuslikel juhtudel. Termodünaamika I seaduse matemaatilise kuju saame siis kui arutleme järgmiselt. Olgu meil gaas: mahuga V, massiga M, rõhuga P, temperatuuriga T. Juhime gaasile juurde mingisuguse elementaarse soojushulga dQ siis temperatuur tõused dT võrra, suureneb maht dV ja suureneb siseenergia dU. Paisumisel on gaas võimeline tegema tööd dL. Ehk dQ->dT->dV->dU->dL, järelikult kulub siseenergia suurendamiseks ja töö tegemiseks
avaldised. Siseenergia gaasi molekulide liikumise energia(U) [J] Ideaalsel gaasil Kineetiline siseenergia, sest pot. Siseenergia on 0 : mw 2 3 U U kin N NkT , kus k on boltzmanni konstant 2 2 Reaalgaasidel Kineetilise ja potentsiaalse siseenergia summana: U U kin U pot 18. Termodünaamika I seaduse sõnastus ja matemaatilised avaldised. Termodünaamika esimeseks seaduseks on energia jäävuse seaduse erijuhtum, mida rakendatakse ainult soojuslikel juhtudel. Termodünaamika I seaduse matemaatilise kuju saame siis kui arutleme järgmiselt. Olgu meil gaas: mahuga V, massiga M, rõhuga P, temperatuuriga T. Juhime gaasile juurde mingisuguse elementaarse soojushulga dQ siis temperatuur tõused dT võrra, suureneb maht dV ja suureneb siseenergia dU. Paisumisel on gaas võimeline tegema tööd dL. Ehk dQ->dT->dV->dU->dL, järelikult kulub siseenergia suurendamiseks ja töö tegemiseks
annaabi.ee 
