positiivsete ioonide vahel. Vabade elektronide korrapäratu liikumine ei põhjusta elektrivoolu. Alles elektrivälja mõjul hakkavad elektronid suunatult liikuma ja tekib elektrivool. Selle tulemusena liiguvad negatiivse laenguga elektronid vooluallika positiivse pooluse suunas. Eri metallidel on erinev elektrijuhtivus see tuleneb vabade elektronide hulgast. Ka juhi enda temperatuur mõjutab elektrijuhtivust. Madalal temperatuuril on kristallvõre aatomite ja elektronide soojusliikuvus väike ning ei avalda takistust elektronid suunatud liikumisele (vasakpoolne joonis). Temperatuuri tõustes aga suureneb nii metalliaatomite kui ka elektronide liikuvus ning koos sellega suureneb ka juhi takistus (parempoolne joonis). madal temperatuur. Kõrge temperatuur.
Vabade elektronide korrapäratu liikumine ei põhjusta elektrivoolu. Alles elektrivälja mõjul hakkavad elektronid suunatult liikuma ja tekib elektrivool. Selle tulemusena liiguvad negatiivse laenguga elektronid vooluallika positiivse pooluse suunas. Eri metallidel on erinev elektrijuhtivus – see tuleneb vabade elektronide hulgast. Ka juhi enda temperatuur mõjutab elektrijuhtivust. Madalal temperatuuril on kristallvõre aatomite ja elektronide soojusliikuvus väike ning ei avalda takistust elektronid suunatud liikumisele (vasakpoolne joonis). Temperatuuri tõustes aga suureneb nii metalliaatomite kui ka elektronide liikuvus ning koos sellega suureneb ka juhi takistus (parempoolne joonis). Metallis on välise kihi elektronid aatomituumaga isegi nii nõrgasti seotud, et võivad aatomist kergesti lahkuda. Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale. ELEKTROMAGNETISM
annaabi.ee 
