"soojuskandumine" - 1 õppematerjal

7. klassi loodusõpetus/aastat kottuvõtva töö konspekt

Soojusülekande liik on palju aga taveliselt kandub soojemalt kehalt külmemale energia. Soojushulga, mehaanilise töö ja energia mõõtühik on üks dzaul (1J). *Kui soojenemine ja jahtumine on kehas tasakaalus siis on temperatuur jääv, seda nimetatakse soojuslikuks tasakaaluks. Soojusülekannet liigitatakse kolmeks osaks: 1) Soojusjuhtuvus--energia levib oskaseselt osaksesle kokkupuutel. Metallid on head soojusjuhid aga näiteks gaasid on võrdlemisi kehvad. 2) Soojuskandumine liikuva ainega e. KONVEKTSIOON--soojus kandub ühelt kehalt teisele liikuva ainega (nt. Vesi). Kasutakse radiaatoris ja muudes majaküttesüsteemides. 3) Kiirgus--kõik kehad kiirgavad sooust, kui märgatav soojuslik toime on soojuskiirgusel ja nähtaval valgusel. Jahedad kehad kiirgavad vaid pikalainelist soojuskiirgust ning kuumad kehad nii pika-kui ka lühilainelist kiirgust. Õhuta ruumis soojuskiirgus ei neeldu.