punktides nim. temp. väljaks. Kui temp. väli oleneb ajast, siis on tegemist mitte statsionaarse temp. väljaga ja kui ta ei olene ajast, siis on tegemist statsionaarse väljaga. Konstruktiivne arvutus (dimensiooni arvutus) Kontrollarvutus. Teadaolevate soojuskandjate alg- ja lõpp-parmeetrite alusel tuleb arvutada selle soojusvaheti küttepind (soojusvahendi pind) mille kaudu antakse soojus üle kuumalt soojuskandjalt jahedamale soojuskandjale st. tuleb konstrueerida soojusvaheti kontrollarvutuse korral on teada soojusvhaet konstruktsioon ja sammuti on teada algparameetrid. Ülesandeks on arvutada lõppaparameetrid. Asja teeb keerulsieks see, et juba arvutse alguses on vaja teada sojsukandjate lõppparameetreid, ehk lõpp temp. Kuna neid lõppparameetrid lähevad soojushulga arvutamisel vaja. Samuti on vaja ka soojusläbikande läbimisel Üheks leinud meetodiks on lähendus meetod. Selleks antakse ette ühe soojuskanjda lõpptemp
ärakasutamist; 3) kaitsealuste ehitiste puhul võib tekkida takistusi ehitise välisilme muutmisel; 4) teatavat tüüpi ehituskonstruktsioonid ei võimalda passiivse päikeseenergia elementide kasutamist. [5: 24] 1.5 Aktiivne päikeseenergia 1.5.1 Päikesekollektor Päikesekollektor on soojusvaheti, mis absorbeerib talle langevat päikesekiirgust ning muundab selle soojuseks, mis omakorda kantakse üle soojuskandjale, mis voolab läbi kollektori. Soojusenergiat rakendavad tehnoloogiad on oluliselt energiaefektiivsemad kui fotogalvaanilised elemendid, mis muundavad päikeseenergia otse elektrienergiaks. [9] Kaasaegsete päikesekollektorite kasutegur võib ideaalseimatel hetkedel ulatuda 90 - 95 protsendini. Tasuvusajaks loetakse 8 aastat, tüüpiliselt aga 12 - 15 aastat, sõltuvalt aastaajastest tingimustest. [10] 1.5.1.1. Päikesekollektori liigitus Tavapäraselt liigitatakse päikesekollektoreid: