materjalist? 7. Mis on sitkus? Missugused detailid peavad olema sitkest materjalist? 8. Mis on valatavus? Kas parem on valada terast või malmi? Miks? 9. Mis on keevitatavus? Kas keevitada on parem musti või värvilisi metalle?Miks? 10. Mis on elastsus?Missugused detailid peavad olema elastsest materjalist? 11. Mis on plastsus? Nimeta mõni plastne metall või sulam. 12. Mis on tihedus?Nimeta 2 kergmetalli ja 2 raskmetalli. 13. Mis on soojusjuhtivus? Nimeta 2 head soojusjuhti. 14. Mis on elektrijuhtivus? Nimeta 2 kõige paremat elektrijuhti. 15. Mis on sulamistemperatuur? Nimeta mõni kergsulav ja mõni rasksulav metall. 16. Defineeri mõisted: a)teras, b)malm. 17. Defineeri mõisted: a)süsinikteras, b)legeerteras. 18. Lõõmutamine: definitsioon, kasutamise eesmärgid, kuumutustemperatuuride valik. 19. Karastamine: definitsioon, eesmärk, kuumutuse ja jahutuse erinevus sõltuvalt terase liigist (süsinikteras, legeerteras) 20
JAHUTUS- JA MÄÄRDEVEDELIKUD NING NENDE VIIMINE LÕIKETSOONI Jahutus- ja määrdevedeliku valik sõltub töötlusviisist (must- või puhas- töötlemine), töödeldava materjali omadustest, lõikekiirusest, ja -sügavu- sest, laastu liigist, pinnakvaliteedile esitatavaist nõudeist jne. Terase töötlemisel kasutatavad vedelikud jaotatakse kahte rühma. Esimesse kuuluvad peamiselt jahutava toimega vedelikud. Sellised on sooda ja seebi vesilahused, vesiemulsioonid ja teised suure soojusjuhti- vusega segud. Teise rühma moodustavad määrivate omadustega vedelikud. Siia kuulu- vad mineraalõlid ja nende segud, sulfofresool (väävlistatud mineraalõli), vedelik „Akvol 2", molübdeendisulfiidiga õli jt. Malmi töötlemisel kasutatakse jahutusvedelikuna petrooli koos tärpentini või soodaemulsiooniga. Mõnikord töödeldakse malmi ja teisi hapraid mater- jale jahutuseta, s. t. kuivalt. Jahutus- ja määrdevedeliku õigest valikust sõltub suuresti lõikeriista