Maa sisemuses on kõik pidevas liikumises. Maa sisemust mõjutavad ka välised jõud. Kuu külgetõmbejõu mõjul moodustuvad maal tõusud ja mõõnad, neis kohtades, mis on suunatud Kuu poole ja samaaegselt esinevad nad ka Maa vastaspoolel. Maa sisemuses tegutsevate jõudude tulemusena tekivad mäed ja Maa muudab oma palet pidevalt. Maa pealispinda muutvad jõud tekivad maakera pideva jahtumise tõttu. Temperatuur Maa sisemuses on kõrgem kui pealispinnal, mille tagajärjel tekib soojusevoog Maa keskmisest osadest tema pealispinna suunas. Maa kaotab pidevalt oma energiat, aga tema sisemuses tekib pidevalt juurde uut energiat. Aegade jooksul maakera paisub ja siis jälle kõhnub. Kui tuleb periood, mil Maa maht suureneb, peab venima ka maakoor. Maa praegune ehitus on pika ajaloolise protsessi tulemus. Arvatakse, et maa eksisteerib juba umbes 7 miljardit aastat. Kogu selle aja vältel toimub Maa välise kuju ümbermoodustumise protsess. Maakera arenemisprotsess
Sellist Maa laamade liikumist nimetatakse tektoonikaks. Maa pealispinda muutvad jõud tekivad maakera pideva jahtumise tõttu. Maa sisemuses on kõik pidevas liikumises. Maa sisemust mõjutavad ka välised jõud. Kuu külgetõmbejõu mõjul moodustuvad maal tõusud ja mõõnad, neis kohtades, mis on suunatud Kuu poole ja samaaegselt esinevad nad ka Maa vastaspoolel. Temperatuur Maa sisemuses on kõrgem kui pealispinnal, mille tagajärjel tekib soojusevoog Maa keskmisest osadest tema pealispinna suunas. Maa kaotab pidevalt oma energiat, aga tema sisemuses tekib pidevalt juurde uut energiat. Aegade jooksul maakera paisub ja siis jälle kõhnub. Kui tuleb periood, mil Maa maht suureneb, peab venima ka maakoor. Maa praegune ehitus on pika ajaloolise protsessi tulemus. Arvatakse, et maa eksisteerib juba umbes 7 miljardit aastat. Kogu selle aja vältel toimub Maa välise kuju ümbermoodustumise protsess. Maakera arenemisprotsess
1 2 3 -> kolme kihilise seina puhul. t w q= m 2 n i i =1 i -> n seina puhul 41. Konvektiivne soojusülekanne ( Newtoni valem ja - määramine) Praktikas pakub erilist huvi konvektiivne soojusülekanne, liikuva gaasi või vedeliku ja tahkekeha pinna vahel nende kontakteerumise protsessis. Seda soojushulka arvutatakse Newtoni valemiga: Soojusevoog, mis antakse konvektsiooni teel üle vedelikult seinale või vastupidi on võrdeline vedeliku ja seina temperatuuride vahega q = t [ w / m ] . - 2 nimetatakse konvektiivseks soojusülekande teguriks [ w / m K ] 2 - määramine on puht arvutuslikul teel väga keeruline ja töömahukas ülesanne ning
annaabi.ee 
