V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
mehe käte vahel ja kuidas Quasimodol oli abiline. Ning ta mälestustest kerkis ebamäärasena
üles ülemdiakoni tusane ja kõrk nägu. «Oleks aga imelik!» mõtles ta ja hakkas seda kõike
aluseks võttes püstitama oletuste fantastilist hoonet, seda filosoofide, kaardimajakest. Kuid
veel kord reaalsusse jõudes hüüdis ta: «Pagan võtaks, ma külman ju siin ära!»
Ta ase muutus tõesti järjest talumatumaks. Iga renni-vee osake viis Gringoire'i kehast ühe
soojuseosakese enesega kaasa ja järjest ebameeldivamalt hakkas temperatuur keha ja vee
vahel ühtlaseks minema.
4
0
71
Siis aga tabas teda uus häda.
Kari lapsi, noid väikesi metsikuid paljasjalgseid nadi-kaelu, keda Pariisis juba ammust
aega tänavapoiste nime all tuntakse ja kes tol ajal, kui ka meie veel jõmpsikad olime, meile
õhtuti koolist koju minnes alati kive järele pildusid, sest meie püksid nii katki polnud kui
annaabi.ee 
