teisteks energia liikideks. Sai võimalikuks elektrikeevitus, elektrolüüs, kõrgete temperatuuride saamine, karastamine kõrgsagedusvooluga, telefoni- ja raadioside. Rahvamajandusharu, mille ülesandeks on elektrienergia tootmise tagamine, nim energeetikaks. Elektrienergiat on lihtne muundada meh või keem energiaks, soojuseks või valguseks ja suunata kaugel asuvatele tarbijatele Tänapäeva soojus- ja elektrijaama kasutegur on 55-60%. Võrreldes soojuselektrijaamadega on hüdroelektrijaamade kasutegur kõrgem 78-80%. Nende teenindamiseks vajatakse vähem töötajaid, tootmine on lihtsam ning pole kütuse- ja veokulu. Tänapäeval ehitatakse soojus- ja elektrijaamu veel arvukalt, kuna lisaks elektrile saadakse sealt ka auru soojusvõrkudesse. Eesti suurimad elektrijaamad : Balti SEJ 1390 MW Eesti SEJ 1610 MW Ahtme SEJ 20 MW (kaevandamine otse maa alt)
ventilaatorid ja pumbad- 60. Milliseid soojusjõumasinaid elektroenergeetikas kasutatakse? auruturbiine, otto mootor, gaasiturbiin, diiselmootor 61. Millised on soojusjõuseadmete tüüpilised kasutegurid? Sisepõlemis-mootoriga soojuse ja elektri tootmise kasutegur ulatub 89...92%-ni Aurujõuseadmete netokasutegurid on jõudnud 38%-ni ja nende edasine oodatav tõus on 43... 44%. 62. Milles seisneb elektri ja soojuse koostootmise eelis võrreldes ainult elektrit tootvate soojuselektrijaamadega ? säästab ressursse ja vähendab kasvuhoonegaase... Koostootmise põhiline keskkonnaeelis on väiksem kütusekulu, võrreldes tavaolukorraga, kus elektrit ja soojust toodetakse eraldi, kuigi ka koostootmises pole võimalik vältida kasvuhoonegaaside heiteid. 63. Milliseid elektri ja soojuse koostootmise tehnoloogiaid te teate? gaasimootoriga, - turbiiniga ja kohalikel kütuste põletamisel baseeruvana auru turbiiniga, Välispõlemismootor, elektro-keemiline oksüdatsioon e külm põlemine 64
gaasi.Suur osa sellistes jaamades toodetud soojusenergiast kasutatakse ligidal asuvate tööstusettevõtete ja muude tarbijate kütteks kas otse auruga või boilerite abil, kus küttesüsteemi vett kuumutatakse auruga. Ülejäänud aur kasutatakse ära elektrienergia tootmiseks ja juhitakse vooluvõrku. Tänapäeva soojus- ja elektrijaama kasutegur on 55...60%. Hüdroelektrijaamad rajatakse suure veelangusega jõgedele. Võrreldes soojuselektrijaamadega on hüdroelektrijaamade kasu- tegur kõrgem 78...80%, nende teenindamiseks vajatakse vähem töötajaid, tootmine on lihtsam ning pole kütuse- ja veokulu. Tänapäeval ehitatakse soojus- ja elektrijaamu veel arvukalt, kuna lisaks elektrile saadakse sealt auru soojusvõrkudesse. Võrreldes soojuselektrijaamaga on hüdroelektrijaama ehitamine tunduvalt kallim ja aeganõudvam. Eesti suurimad soojuselektrijaamad on: Balti SEJ 1390 MW, Eesti SEJ - 1610 MW,
annaabi.ee 
