"soojusejuhid" - 1 õppematerjal

Tahke keha mehhaanika.

Erinevalt difusioonist, kus lisandaine massi voog on põhjustatud (lisandi)molekulide endi ümberpaigutumisest ruumis, ei ole soojuse voog seotud kiiremate molekulide endi ümberpaigutumisega. Gaasides antakse siseenergiat üle ainult molekulide põrgetel, vedelikes ja tahketes ainetes on põhiliseks naabritevahelised molekulaarjõud. Gaasides on k väärtus määratud kaootilise liikumise keskmise kiirusega, seega on võrdeline T / m , samuti isohoorilise erisoojusega cv . Gaasid on halvad soojusejuhid, võrreldes vedelike ja enamuse tahkete ainetega. Näiteks õhu korral 0° C juures k = 0,024 J/(K m s), tuntud ehitusmaterjalil männipuidul aga k = 0,17 J/(K m s). Sisehõõre. Hüdrodünaamikas kirjeldab sisehõõrde nähtust Newtoni valem (3.7) F = S v /l . Vedeliku või gaasi erinevate kiirustega liikuvate paralleelsete kihtide vaheline sisehõõrdejõud F on Newtoni teise seaduse järgi võrdne liikuva kihi impulsi muuduga ajaühikus vaadeldava pindala S ulatuses