koguni üks sellele kaasa aitavaid mehhanisme.Ometi võib tarbimine olla niisugune, mis mitmekesisust vähendab. Elulised vajadused on need, mis tagavad kauast püsimist, mitte need, mis seotud ajutise heaoluga. 4. Inimeste toime maailmas on ülemäärane ja muutub kiiresti halvemaks. Eriti tugevasti on inimene muutnud süsiniku ringet, seda eelkõige fossiilsete kütuste kasutamise, metsade hävitamise ning muldade degradatsiooni soodustamise kaudu. Maa soojusbilansile on ohtlik tuumaenergia kasutamine. Iga toime, mis ei tunne piire, mille mõju pole vasturegulatsiooniga piiratud võib ületab selle, ohustab ökosüsteemi mitmekesisust ja stabiilsust. 5. Inimeste elustiil ja arvukus on selle toime peamiseks elemendiks. Eestis on inimese kohta keskmiselt ligi 3 ha maismaad. Ühe inimese kohta tuleb praegu keskmiselt maatükk suurusega 150x150 m, kui kõrbed, liustikud ja mäetipud kaasa arvata, ning see väheneb kiiresti. 6
tõusule suurenevate soojusressursside täielikuma utilisatsiooni tõttu. 19. Iseloomusta võimalikke kliimamuutuste mõjusid energeetikale, transpordile. 20. Iseloomusta võimalikke kliimamuutuste mõjusid tervishoiule. Võib radikaalsel viisil muuta viiruslike haiguste levikut, siirdades nende leviku piiri kõrgetele laiustele. 21. Iseloomusta võimalikke kliimamuutuste mõjusid maailmamerele. Kliima eeldatav globaalne soojenemine avaldab mõju: ookeani soojusbilansile; põhjustab merepinna tõusu; ookeani globaalse tsirkulatsiooni muutumist ja avaldab mõju mereökosüsteemidele. Rannajoone erosioon, estuaaride vee soolsus, tõusude kõrguse suurenemine jõesuudmetes ja lahtedes ja need ilmingud viitavad maismaa pindala vähenemisele, magevee allikate reostumisele ja inimeste ümberasustamisele võimalikest üleujutuse piirkondadest. 22. Kuidas mõjutavad metsakaitseribad õhu liikumist? Neil on tuulekaitseline toime,
Soojushulk, mis kulub aurumisele on üks olulisemaid soojusbilansi mõjutavaid komponente. 1g vee külmumisel vabaneb 334 J soojust, sama palju soojust kulub 1g jää sulamisel. Õhu ja vee soojusmahutavuse erinevus on 3483 korda. Ookeanid toimivad kui soojuse akumulaatorid. (Atlandi ookeani põhja osa annab talvel atmosfäärile ligikaudu 2 korda rohkem energiat aurumise teel kui Vaikene ookean samadel laiustel.) AURUMISE MÕJU MAAKERA SOOJUSBILANSILE Looduslikult aurustub aastas 4.23*1020 g vett ja selleks on vaja 1020 *2257 = 0.995 * 10 J energiat. Maa saab aastas energiat 5.51 * 1024 J. Seega kulub vee aurustumisele 24 17% Maale langevast energiast. Aurustumisega sotud energia on latentne energia, mis kondensatsioonil uuesti vabaneb. Niiskete õhumasside liikumisega (ümberpaigutumisega) toimub vertikaalne ja eriti suurel määral horisontaalne energia ülekanne. -3-
annaabi.ee 
