korrapäratu. Osakesed liiguvad mistahes suunas, erinevate kiirustega. Liiguvad murdjooneliselt. Kiirus ja suund muutuvad aineosakeste kokkupõrkel. Soojuspaisumine on nähtus, kus aine mõõtmed muutuvad soojenemisel. Keha ruumala muut on võrdeline temperatuuri muuduga. Keha pikenemine on võrdeline temperatuuri muuduga. Tahked kehad võivad pikenemist takistavatele kehadele avaldada suurt rõhku. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut (soojusaste). Celsius (0°C), Fahrenheit (32°F), Reamur (0°R), Rankine (491.67°Ra), Kelvin (273.15K) Termomeetrites on kasutusel elavhõbe paisuva ainena. Õli on ainete segu ja koosneb mitmete ainete molekulidest. Molekulidevaheline tõmbejõud hoiab õlikihti veepinnal koos ja seetõttu ei saa üksikud molekulid laigust eemalduda ega mitut õlilaiku moodustada. Õlitilk ei jää veepinnale ka väikese kuhjana. Õli võib moodustada veepinnal ühe aineosakese paksuse kihi
kõrgemad, mis on tingitud globaalsest soojenemisest. Hüpotees tugineb eeldusele, et Eesti on suhteliselt suur kasvuhoonegaaside tootja, seda näiteks elektrienergia tootmisel. Põlevkivienergeetika on küll madala kütteväärtusega, kuid tekitab muude kütustega võrreldes märksa suuremat keskkonnakahju. [3] Uurija leiab, et antud fakt on üheks mõjutajaks Jõgeva õhutemperatuuride tõusmisel. TEOREETILINE TAUST [1] 1. 1 Õhutemperatuur Temperatuur on keha soojusaste. Õhutemperatuur on õhu kui loodusliku keha soojusaste. Soojusasted mõõdetakse kraadides, kuid erinevate temperatuuriskaalade kraadide pikkus on erinev. Praegu on kasutusel mitu temperatuuriskaalat. Kõige levinum on Celsiuse skaala. 1742. aastal võttis Rootsi füüsik Andres Celsius kasutusele 100-kraadise temperatuuriskaala, mille püsipunktideks olid jää sulamistemperatuur (100°) ja vee keemistemperatuur (0°). Hiljem pöörati tuntud loodusteadlase C. Linne`i soovitusel
annaabi.ee 
