NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE
toitainete pääsu peaajju. [6]
Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mis langeb vahemikku 1400 THz, piirnedes
ühelt poolt punase valgusega (sellest ka nimi). Infrapunakiirgust nimetatakse sageli
soojuskiirguseks, kuna inimesele tuttavad "soojad" (ehk ligikaudu samas suurusjärgus
temperatuuril kui inimese keha) objektid kiirgavad elektromagnetilist kiirgust, mille
maksimum jääb inimsilmale nähtamatu infrapunase kiirguse vahemikku. Tehislikult
rakendatakse seda kiirgust näiteks soojusandurites (-sensorites), infoedastuses (optiliste
kiudude kaudu) ja öönägemisseadmetes. [3]
Liiga palju infrapunakiirgust võib tekitada kuumalöövet, -kurnatust, -rabandus, krampe ja
minestust. [7]
Ultraviolettkiirgus on elektromagnetkiirgus vahemikus 10400 nm. Looduslikult pärineb
inimese jaoks suur osa UV-kiirgusest Päikeselt, ehkki Maa atmosfäär laseb sellest läbi ainult
väikse osa: UV-kiirgus lammutab hapniku ja osooni molekule ning neeldub selles protsessis.