Füüsikas on teatavad liiki osakesed, mis kannavad edasi vastastikmõju, mida nimetatakse boosoniteks. Selle teooria lahendas paljud probleemid, kuid tekitas ka uusi. Esiteks ei ole me veel Higgsi osakesi näinud ja teiseks me ei tea, kui rasked nad ise on. Higgsi osakeste loomiseks tuleks lasta prootonitel kokku põrgata valguse kiirusele lähedasel kiirusel. Veel on vara öelda, kas stringiteooria on üks füüsika paremaid leiutusi või kaob see ajaloo prügikasti sarnaselt 18. Sajandi soojusaine kalooriku kohta välja töötatud teooriaga. M-teeoria hõlmab kõiki stringiteooriaid ja asendab ühemõõtmelise stringi elementaarobjektiga, mis kahemöötmelise membraanina võib võnkuda paljudes mõõtmetes. Varjatud mõõtmeid saab paljudel viisidel kokku voltida ja igale viisile vastab loodusseaduste ja looduslike konstantide kindel komplekt. M-teeooria opereerib 10 500 universumiga, millest igaühel on oma loodusseaduste komplekt. Max Planck Sündis 1858 ja suri 1947
therme+dynamo, mis peaks tähendama soojus-jõudu. Ajalooliselt on siin tõetera sees, kuna oma arengu eest võlgneb see füüsika haru tänu soojusjõumasinate rakendamisele 18. saj lõpul. Soojuse mõiste on väga vana, mõõtma õpiti teda aga suhteliselt hiljuti. Põhjuseks on asjaolu, et veel Newtoni aegadel loeti soojust aineks ning üritati teda eraldada ja kaaluda; ka gaaside paisumist soojendamisel (18. sajandini ainus temperatuuri mõõtmise viis) seletati soojusaine juurdevooluga. 45 Soojuse (ja temperatuuri) mõiste põhineb soojusaistingul. Kui me oleks kõigusoojased, vaevalt siis niipea sellele tähelepanu oleks pööratud. Püsisoojaste loomade-lindude jaoks on aga kehatemperatuuri säilitamine üks tähtsamaid eluülesandeid ning sellest tulenev väga täpne temperatuuritaju pidi varem või hiljem viima vastavate mõõteriistade rakendamisele.
annaabi.ee 
