"soojlik" - 1 õppematerjal

Elektriajamite üldkursus materjal eksamiks

ts=(3...4)el 18. Mehaaniline siirdeprotsess Ajami põhivõrrand: T-Ts=J(d/dt) s=(0-)/0 lk230 19. Soojuslik siirdeprotsess Q1 P dt ; P- kaovõimsus Q2 C dVu ; dVü- soojus mis ladestub masinas Q3 A Vü dt ; Vü- soojus mis läheb ümbritsevasse keskkonda P dt C dVü A Vü dt soojusbilansi võrrand Vü Vüq (1 e t / th ) Vü P=I2R; vüq- on püsitemperatuur, vül-ületemperatuur; th-soojlik ajakonstant. Graafikutel eristatakse soojenemis- ja jahtumiskõverat. Masina soojussalvestusvõimet mõõdab soojusmahtuvusühik C(J/K) ja jahtumist soojussiirdetegur A(J/K*s). Ka ühe ja sama masina puhul ei saa soojuslikku ajakonstanti lugeda üheselt määratud suuruseks, vaid sõltub masina töötamistingimustest. Sellal kui soojusmahtuvus jääb muutumatuks, sõltuvad masina jahtumistingimused tema pöörlemiskiirusest. (ventilaatoriga masinad)