Vostoki järv ja Rossi Šelfiliustik
Teadlased puurisid kuumaveepuuriga nüüd liustikusse kaks auku ja lasksid läbi
liustiku kaamera ja termomeetri. Kui nad liustiku alumist poolt vaatlesid, selgus
nende suureks üllatuseks, et see pole ühtlaselt sile (nagu jää sulamise puhul arvata
võiks), vaid hoopis kaetud sädelevate jääkristallide kihiga. See tähendab, et liustik
pakseneb altpoolt tänu tekkivale lisajääle.
Rossi selfiliustiku tervis on keskkonna seisukohalt oluline seepärast, et kui see peaks
tänu soojenevale mereveele sulama ja kaduma, pääseb soe vesi sulatama
Lääne-Antarktika jääkilpi, mis on kohati kuni kolme kilomeetri paksune. Kui see jää
merre jõuaks, tõuseks ülemaailmse merevee tase kolme meetri võrra. Rossi
selfiliustik ja teised selfiliustikud on justkui stabilisaatoriteks.