Taskulambi voolutugevus on veerand amprit. Auto käivitamisel on voolutugevus käivitis enamasti vahemikus 100-200A Voolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt suunda plussklemmilt miinusklemmile ehk elektronide liikumisele vastupidist suunda. See nn. Voolu tehniline suund on kasutusel ka praegu, sest paljud juhised (vasaku ja parema käe reegel jt) on formuleeritud just niisugusest voolu suunast lähtudes. Voolutihedus Juhtme soojenemistingimustest lähtuvalt on oluliseks suuruseks voolutihedus. Voolutiheduseks nim voolutugevuse I ja juhi ristlõike pindala S suhet Voolutiheduse ühik on A/m2. Mugavuse pärast kasutatakse praktikas enamasti ühikut A/mm2. Tavaliselt kasutatakse lühiajaliselt töötavates mähistes voolutihedust (4...5) A/mm2, kestvalt töötavates elektrimasinates, trafodes ja mähistes (1,5...3) A/mm2, mõõtetehnikas <1 A/mm2, küttekehades (8...20) Elektritakistus
liikumisele vastupidist suunda. See kokkulepe on pärit ajast, kui aine ehitust ei tuntud, ega teatud missugused osakesed mis suunas liiguvad. See nn. voolu tehniline suund on kasutusel ka praegu, sest paljud juhised (vasaku käe ja parema käe reegel jt.) on formuleeritud just niisugusest voolu suunast lähtudes. Voolu suunda tähistatakse skeemidel noolega. Voolu suund 7 1.4 Voolutihedus Juhtme soojenemistingimustest lähtuvalt on oluliseks suuruseks voolutihedus. Voolutiheduseks nimetatakse voolutugevuse I ja juhi ristlõikepindala S suhet I = S voolutihedus, amprites ruutmeetri kohta 2 (A/m ) I voolutugevus amprites (A) 2 S juhi ristlõikepindala ruutmeetrites (m ) 2 Voolutiheduse ühik on A/m . Mugavuse pärast kasutatakse praktikas enamasti ühikut amper
liikumisele vastupidist suunda. See kokkulepe on pärit ajast, kui aine ehitust ei tuntud, ega teatud missugused osakesed mis suunas liiguvad. See nn. voolu tehniline suund on kasutusel ka praegu, sest paljud juhised (vasaku käe ja parema käe reegel jt.) on formuleeritud just niisugusest voolu suunast lähtudes. Voolu suunda tähistatakse skeemidel noolega. Voolu suund 7 1.4 Voolutihedus Juhtme soojenemistingimustest lähtuvalt on oluliseks suuruseks voolutihedus. Voolutiheduseks nimetatakse voolutugevuse I ja juhi ristlõikepindala S suhet I = S voolutihedus, amprites ruutmeetri kohta 2 (A/m ) I voolutugevus amprites (A) 2 S juhi ristlõikepindala ruutmeetrites (m ) 2 Voolutiheduse ühik on A/m . Mugavuse pärast kasutatakse praktikas enamasti ühikut amper
liikumisele vastupidist suunda. See kokkulepe on pärit ajast, kui aine ehitust ei tuntud, ega teatud missugused osakesed mis suunas liiguvad. See nn. voolu tehniline suund on kasutusel ka praegu, sest paljud juhised (vasaku käe ja parema käe reegel jt.) on formuleeritud just niisugusest voolu suunast lähtudes. Voolu suunda tähistatakse skeemidel noolega. Voolu suund 7 1.4 Voolutihedus Juhtme soojenemistingimustest lähtuvalt on oluliseks suuruseks voolutihedus. Voolutiheduseks nimetatakse voolutugevuse I ja juhi ristlõikepindala S suhet I = S voolutihedus, amprites ruutmeetri kohta 2 (A/m ) I voolutugevus amprites (A) 2 S juhi ristlõikepindala ruutmeetrites (m ) 2 Voolutiheduse ühik on A/m . Mugavuse pärast kasutatakse praktikas enamasti ühikut amper
liikumisele vastupidist suunda. See kokkulepe on pärit ajast, kui aine ehitust ei tuntud, ega teatud missugused osakesed mis suunas liiguvad. See nn. voolu tehniline suund on kasutusel ka praegu, sest paljud juhised (vasaku käe ja parema käe reegel jt.) on formuleeritud just niisugusest voolu suunast lähtudes. Voolu suunda tähistatakse skeemidel noolega. Voolu suund 7 1.4 Voolutihedus Juhtme soojenemistingimustest lähtuvalt on oluliseks suuruseks voolutihedus. Voolutiheduseks nimetatakse voolutugevuse I ja juhi ristlõikepindala S suhet I = S voolutihedus, amprites ruutmeetri kohta 2 (A/m ) I voolutugevus amprites (A) 2 S juhi ristlõikepindala ruutmeetrites (m ) 2 Voolutiheduse ühik on A/m . Mugavuse pärast kasutatakse praktikas enamasti ühikut amper
annaabi.ee 
