Jooksukiirus ja selle arendamine
tõkkejooksu tehnikale jne. Õhtune treening keskendus tavaliselt krossijooksule või
sportmängudele (jalgpall, korvpall, saalihoki, võrkpall), mille järel tehti veel
jõuharjutusi kogu kehale.
Vaatamata karmidele välis- ja sisetingimustele, täitis laager oma eesmärgi ja pani hea
aluse algavale võistlushooajale.
Veebruar - märts
Algas murdmaajooksu ettevalmistav treening ning ühtlasi ka ettevalmistus suviseks
võistlusperioodiks. Soojendusjooksud hakkasid olema väljas (1-3 km). Esialgu kord
14
nädalas väljas, kahe nädala pärast kaks korda väljas ning kuu lõpus joosti õues juba
kolm korda nädalas soojendusjooksu. Lisaks pikkadele soojendusjooksudele hakkas
treening sisaldama ka pikemat järjestikust jooksmist (Kose Gümnaasiumi võimlas
järjest jooksmist 20 sek, puhkus, 30 sek, puhkus, 40-50 sek). Peale jooksmise oli rõhk
ka jõuharjutustel