Suhteliselt eurütermseteks liikideks võib pidada särge ja ahvenat, kes külmaveelistes jõgedes enamasti siiski puuduvad. 2. Külmaveelised liigid. Eesti jõgedes kuuluvad sellesse rühma ojasilm ja jõeforell. 3. Jahedaveelised liigid. Esindajaks Eesti jõgedes on harjus, kelle teadaolevad püsipopulatsioonid asustavad peaaegu eranditult vaid neid jõelõike, kus suvine maksimaalne veetemperatuur jääb 14 ja 19 C vahele. 4. Soojaveelised liigid.Tüüpilisteks soojaveelisteks liikideks, kes ei esine jõgedes, kus suvine maksimaalne veetemperatuur jääb alla 17 C, on teib, säinas, latikas, tippviidikas, roosärg, koger, vingerjas ja kiisk. Kalastiku levik sõltuvalt vooluveekogu veerikkusest ja vooluhulgast: · .Liigid, kes esinevad püsivalt ainult keskmistes ja suuremates jõgedes: harjus, säinas, teib, roosärg, tippviidikas, latikas, koger, rünt, hink ja kiisk. · .Liigid, kes eelistavad keskmisi ja suuremaid jõgesid, kuid
Fütoplanktoni arvukus ja taksonite arv varieerub suurtes piirides. Nendes jõelõikudes on fütoplanktoni biomassi dominantideks sageli bentilised või epifüütsed ränivetikad. (94%). Eurütermsed kalaliigid (laia temperatuuri taluvusega) - Need on liigid, kelle esinemist veetemperatuur kas ei piira või piirab vähe. Rühma tüüpilised esindajad on haug, luukarits, lepamaim, trulling ja võldas. Soojaveelised kalaliigid - Tüüpilisteks soojaveelisteks liikideks, kes ei esine jõgedes, kus suvine maksimaalne veetemperatuur jääb alla 17C, on teib, säinas, latikas, tippviidikas, roosärg, koger, vingerjas ja kiisk. Jõelõikude jaotus kalakoosluste alusel - Külmaveelisi jõelõike võib nimetada liigivaeseks forellipiirkonnaks, kus lisaks jõeforellile esinevad reeglina veel laialevikuga liigid võldas, lepamaim, haug, trulling ja luukarits/Veerikastele jahedaveelistele jõelõikudele on tüüpiline harjuse
annaabi.ee 
