Putukate, vetikate ja ainuraksete suured DNA genoomsed viirused
kasvude otstesse, kus nad jäävad oksa või lehe tippu rippuma (seda käitumist põhjustav ptp-geen,
mis on ilmselt omistatud putuka genoomist).
Baculoviiruste kasutamine
Nii NPV-del kui ka GV-del on tähtis roll putukapopulatsioonide arvukuse reguleerimisel (tihedas
populatsioonis on viiruse levik soodustatud, sest viiruse OVd satuvad massiliselt mullale ja
lehtedele).
Kuna NPVd on mitmetele kahjurputukatele väga virulentsed, kasutatakse neid taimekaitses (üle
miljoni hektari soojauba Brasiilias ja mujal). Probleemiks on, et NPVd tapavad röövikud
suhteliselt aeglaselt ja võimaldavad neil enne suremist taimi ulatuslikult kahjustada. Sellest
ülesaamiseks planeeritakse kasutada geneetiliselt modifitseeritud NVPsid, millesse on
kloneeritud putukavastaste toksiinide geene.
Baculoviirused on väga tähtsad eukarüootse geeniekspressiooni vektorid (rekombinantsete
valkude tootmine), kuna baculoviiruses leidub aktiivseid promootereid (polühedriini, p10, ka
annaabi.ee 
