Tamsalu katlamajast, mis on 1992. aastast kuulunud täielikult AS Tamsalu Kalorile. Aastatel 19801992 oli Tamsalu katlamaja Tamsalu EPT omanduses.12 Tamsalu katlamaja rajamist alustati 1974. aastal Tamsalu Terko poolt ning see valmis aastal 1980. Valmimise järel läks katlamaja Tamsalu EPT omandusse. Katlamaja rajamise peamiseks põhjuseks oli 1970. aastatel Tamsalu valla piirkonnas märkimisväärne soojatarbijate ehk korterelamute ja munitsipaalasutuste hulga tõus. 13 Tamsalu katlamaja krundil asub praegusel hetkel lisaks katlamajale veel Tamsalu valla saun ning põlevkiviõli-, hakkepuidu- ja põhuhoidla. Pärast katlamaja valmimist 1980. aastal paigaldati katlamajja ka kolm esimest katelt: DKVR 6,5-13 aurukatlad, mida hakati kütma raske kütteõliga (kõnekeeles masuudiga). Hilisemate projektide käigus eemaldati aurukatlad katlasüsteemist. Praegusel hetkel
vahetult monteeritud süsteemidest, kontroll-mõõte-riistadest, sulg- ja kaitsearmatuurist. Sõltuvalt katelseadme otstarbest, tüübist, suurusest jne võib katelagregaadi komplektsus olla erinev. Otstarbe järgi liigitatakse laeva aurukatlaid pea- ja abikateldeks. Peakatelde otstarve on laeva peaaurujõuseadmete – peaturbiinide või peaaurumasinate tööks vajaliku auru tootmine käikuvuse tagamiseks. Seega on peakatlad ainult aurulaevadel. Abikatlad on ette nähtud laeva soojatarbijate ja auruga töötavate abimehhanismide varustamiseks auruga. Aurulaevadel abikatlad tavaliselt puuduvad, kuid mootorlaevadel saavad olla ainult abikatlad. Teatud laevatüüpidel, kus auruvajadus on eriti suur nagu nt. naftatankerid, kus auru kasutatakse lasti soojendamiseks, lastitankide pesuks ja aurutamiseks, 1 suure võimsusega turbopumpade ja turbogeneraatorite käitamiseks, ei erine abikatlad oluliselt
annaabi.ee 
