õhkvahe korral > 500 kuid 1500 mm²/m, horisontaalse õhkvahe korral > 500 kuid 1500 mm²/m². Tugevalt ventileeritud õhkvahe õhkvahe alumises osas olevate avade suuruseks: vertikaalse õhkvahe korral 1500 mm²/m, horisontaalse õhkvahe korral 1500 mm²/m2. · tugevalt ventileeritud õhkvahesoojatakistust ja sellest väljaspool asuvate kihtide soojatakistust arvesse ei võeta. Piirde välispinna soojatakistuseks võetakse sisepinna soojatakistus (Rse = Rsi) · nõrgalt ventileeritud õhkvahe soojatakistuseks võetakse pool ventileerimata õhkvahe soojustakistusest ja kõigi väljaspool õhkvahet olevate kihtide pool soojustakistuse summast · ventileerimata õhkvahe väärtused võetakse EVS 908-1:2010 Tabel 4.7 40. Kuidas mõjutab emissiooni tegur õhkvahe soojustakistust? Emissiooni tegur mõjutab õhkvahe soojustakistuse suurust, kui emissiooni tegur on väike, siis on
õhkvahe korral > 500 kuid ≤ 1500 mm²/m, horisontaalse õhkvahe korral > 500 kuid ≤ 1500 mm²/m². Tugevalt ventileeritud õhkvahe – õhkvahe alumises osas olevate avade suuruseks: vertikaalse õhkvahe korral ≥ 1500 mm²/m, horisontaalse õhkvahe korral ≤ 1500 mm²/m2. • tugevalt ventileeritud õhkvahesoojatakistust ja sellest väljaspool asuvate kihtide soojatakistust arvesse ei võeta. Piirde välispinna soojatakistuseks võetakse sisepinna soojatakistus (Rse = Rsi) • nõrgalt ventileeritud õhkvahe soojatakistuseks võetakse pool ventileerimata õhkvahe soojustakistusest ja kõigi väljaspool õhkvahet olevate kihtide pool soojustakistuse summast • ventileerimata õhkvahe – väärtused võetakse EVS 908-1:2010 Tabel 4.7 40. Kuidas mõjutab emissiooni tegur õhkvahe soojustakistust? Emissiooni tegur mõjutab õhkvahe soojustakistuse suurust, kui emissiooni tegur on väike, siis on
annaabi.ee 
