Eesti kultuuri ajalugu
Talupoja olmeellu tekkis juurde üha uusi asju, mida tal varem
polnud, enne oli talupoeg kõik vajaliku ise endale teinud.
HOONESTUS
19. saj I poolel suuri muutusi ei toimunud: rehetare, täis suitsu, enamasti aknaid polnud, rehetuba oli ainuke köetav tuba. Sajandi teisel
poolel püüti tuba vabastada suitsust, juurde tekkisid külmad kambrid, mis polnud köetavad, kuid nendes sai suvel elada. Hiljem hakati
rehetoa ahju seina teisele poole soojasein, mille abil sai soojana hoida ka teisi tube. Hiljem hakati majadele ehitama ka korstnaid (see
arenes väga vaevaliselt: 40-datel hakati ehitama, massilisemaks muutus 70-datel). Reheahju kõrvale või ette tehti eraldi koht, millel
sai toitu valmistada. Hiljem hakati seda ka seinaga eraldama, ning sellest kasvas välja eraldi köök. 19. saj lõpul hakati ehitama uusi
eraldiseisvaid talumajasid (talupojad nimetasid neid häärberiteks). Ruumid olid suuremad ja moodsamad.