Liighigistamine
välistemperatuuri korral, mis on kaitse reaktsioon organismi ülekuumenemise vastu.
Liighigistamise tekkepõhjused.
Kõige sagedamini esineb primaarset tüüpi hüperhidroosi, mille puhul ei ilmne mingit
meditsiinilist liigse higistamise põhjust. Tavaliselt algab lapsepõlves või noorukieas, võib ka
olla pärilik ning üldjuhul esineb paikselt kätel, jalgadel ja kaenla all. Harvem on näol ja
tavaliselt on seotud emotsionaalsete faktorite ja soojaregulatsiooniga.
Sekundaarne generaliseerunud higistamine võib tekkida sagedamini hilisemas eas ning seda
kogetakse tavaliselt ka öösiti. Sekundaarse higistamise taga võivad sageli olla mitmed
meditsiinilised või muud põhjused:
· Menopaus
· Kasvajalised haigused (verevähk, lümfivähk)
· Ainevahetushäired (kilpnäärme üliaktiivsus, suhkruhaigus, hüpoglükeemia, podagra
jne)
· Neuroloogilised haigused
· Palavikuga kulgevad haigused
· Tuberkuloos (öine higistamine)