lappi; enne järgmist parafiini panekut puhastada suusad harjates või kasutada sooja puhastamismeetodit (sulatada kruntparafiin korraks suusapõhjale ja puhastada suusad koheselt kaabitsaga parafiinist); parafiinitada suuskade libisemisalad; pidamisalale ei tohi parafiini panna; jahtunud suuskade alt eemaldada üleliigne parafiin plastikust kaabitsaga; harjata tugevalt nailonharjaga; karestada pidamisala liivapaberiga (nr 80 või 100); kanda suusapõhjale kruntmääre, sulatada see soojapuhuri või triikrauaga ning seejärel siluda määrdekorgiga; seejärel kanda suuskade pidamisaladele esimesed 23 kihti määret, milleks on tavaliselt külmemale ilmale mõeldud määre (suurendab määrde kulumiskindlust); seejärel viia suusad õue, järgmised 34 kihti (23 kraadi soojemale ilmale mõeldud määret) määrida juba seal. Kihtide arv sõltub sõitjast ja distantsi pikkusest; määre tuleb korgiga laiali hõõruda, nii et pind jääks ühtlaselt sile.
kontakt kontaktori KM ahelas sulgub. Vool läbib KM mähist, tema jõu- ja abikontaktid sulguvad ja mootor hakkab tööle, millest annab märku signaallamp H. Pärast kontaktori KM rakendumist avaneb tema kontakt vaherelee KA1 mähise ahelas, mis peaks põhjustama kontakti KA1 avamise ja kontaktori KM väljalülitamise. Seda ikkagi ei juhtu tänu abikontaktile KM (hoide- ehk omatoitekontakt), mille kaudu vool läbib kontaktori KM mähist. Pärast mootori (soojapuhuri) käivitamist hakkab temperatuur tõusma, kontakttermomeetri osuti liigub paremale ja temperatuuri ülempiiri saavutamisel sulguvad kontaktid 2 ja 3. Vool läbib vaherelee KA2 mähist, tema avanev kontakt KA2 kontaktori KM mähise ahelas rakendub, kontaktor KM lülitub välja, tema jõu- ja abikontaktid avanevad, mille tagajärjel mootor (kliimaseade) lülitub välja ja signaallamp H kustub. Temperatuur hakkab langema ja protsess kordub. Skeemi