nt aeroc vs tellis. Poorideta kivis sj 2-4 W/m 2K. Soojajuhtivus ja tihedus on korrelatsioonis. Õhupoorid materjalis mõjutavad soojajuhtivust. Kui poor täita intertgaasidega siis sj võib olla alla 0,026W/m2K. Veega täidetud poorides 0,68 ja kinnistes poorides 0.026. s.t. 26 korda suurem. 11). Välispiirde opt soojapidavus? Ühekihilise välispiirde soojapidavus võrdub sise ja välispinna ning materjali soojapidavuse summaga. Mitmekihilise piirde puhul tuleb üksikute kihtide soojapidavused summerida. Vastavalt normidele ei tohi välispiirde soojapidavus R 0 olla väiksem kui nõutav soojapidavus R0RT. Kõik väärtused saab võtta normidest või käsiraamatutest. +joonis, kus y-telg on piirde maksumus eek/m³ ja x-telg on piirde soojatakistus Rt. Kahe telje keskelt läheb sirge- ehit.maksumus. ROPT. on nende kahe ristumispunkt. 12). Kasvohoone efekt. Klaasi läbipaistvuse spekter. Kasvohoone efekt ei lase kosmosest tulnud IP kiirgust enam uuesti kosmosesse
d -materjalikihi paksus [m] -materjali sooja-erijuhtivus Piirde soojatakistus: on kihtide soojatakistuste summa: m 2o C Rt = R si + R1 + R2 + ... + Rm + R se W 102. Mis iseloomustab piirete massiivsust? Piiride massivsust iseloomustab selle soojainerts D , D = R1 s1 + R2 s 2 + ... + Rn s n Kus R1 ; R2 ; Rn on piirde üksikute kihtide soojapidavused ja s1 ; s 2 ; s n - piirdekihi materjali soojaneelavused. 103. Mis on piirde läbipuhutavus? · Õhuvoolu tekkimiseks on vaja, et tekiks piirde vastaspindadel rõhkude vahe. Õhk liigub suurema rõhu poolt väiksema rõhu poole; seda nähtust nimetatakse filtratsiooniks. · Õhuvoolu väljast sisse nimetatakse infiltratsiooniks, seest välja eksfiltratsiooniks. Õhurõhkude erinevus võib tekkida sise- ja välisõhu temp erinevustest või tuule mõjul.
Eestis on minimaalne lubatud soojapidavus 0,65-1,34 m²·°C/W. Selleks, et ehituskulud oleksid minimaalsed, projekteeritakse uute elamute seinad ja laed minimaalse lubatava soojapidavusega. Nii aga kulub rohkem raha kütmise peale. Samas ehitusmaksumust ja tööjõukulu ei mõjuta väga palju, kas soojustusmaterjali kiht on 5 või 10 cm paksune. Mida suurem on soojapidavus, seda väiksemad on reeglina küttekulud. Järgnevalt toon välja erinevate materjalide soojapidavused. (LISA 2. Tabel 4) Materjal Kihipaksus(cm) Soojapidavus R(m²·°C/W) Paekivisein 50 0,4 Betoonsein 40 0,2 Silikaattellistest sein 25 0,28 Puitsein 20 1,11
annaabi.ee 
