erineva pikkusega soojemad perioodid külmematega. Viimane soojenemislaine on kestnud juba ligikaudu 20 000 aastat, mis on aga lühike ajavahemik võrrelduna miljonite aastatega, mil Maa kliima üldjoontes on jahenenud. Samas on teadusmaailma konsensuslikuks arvamuseks siiski see, et kuigi planeedi kliima on ajaloo jooksul muutunud ka enne, peetakse praegust temparatuuri tõusu globaalseks fenomeniks, mida ei saa seletada samade looduslike põhjustega, nagu eelmistel soojaperioodidel. Suurem osa teadlastest on arvamusel, et temperatuuri tõusu üheks põhjustajaks on inimtegevus (mille kigus toodetakse nt. CO2, metaani ja vääveloksiidi) ja et tänapäeva valikud määravad homse ilmastiku. Päikesekiirgus Olulisim kliimat mõjutav tegur on päikesekiirguse hulk. See sõltub Päikese aktiivsuse pikema- ja lühemaajalistest muutustest, aga ka Maa astronoomiliste parameetrite muutumisest, milleks on pretsessiooni, Maa telje kaldenurga ja orbiidi ekstsentrilisuse muutused
vaid selle sees vahelduvad erineva pikkusega soojemad perioodid külmematega. Viimane soojenemislaine on kestnud juba ligikaudu 20 000 aastat, mis on aga lühike ajavahemik võrreldes miljonite aastatega, mil Maa kliima on üldjoontes jahenenud. Samas on aga teadusmaailma arvamuseks siiski see, et kuigi planeedi kliima on ajaloo jooksul muutunud ka enne, peetakse praegust temperatuuri tõusu globaalseks fenomeniks, mida ei saa seletada samade looduslike põhjustega, nagu eelmistel soojaperioodidel. Eelmise sajandi jooksul kasvas Maa keskmine arvutuslik temperatuur 0.74°C võrra. 10 kõige kuumemat aastat on kõik esinenud viimase 14 aasta sees ning kõige kuumem neist oli aasta 2005. Temperatuur ei ole igal pool sama võrra muutunud polaaraladel ja nende lähistel on tõus olnud märgatavalt suurem, kui Maa kohta keskmiselt. Suurema maismaa pindala tõttu soojeneb põhjapoolkera kiiremini, kui lõunapoolkera
annaabi.ee 
